Uued kingad

Tegin täna investeeringu ja ostsin endale täitsa isiklikud ronimiskingad. Kuna sõidan laupäeval MMU ronimisklubiga nädalaks Prantsusmaale Fontaineblau-sse ronima, siis mõtlesin, et nüüd on paras aeg see kulutus teha. Nende ostmine oli muidugi omaette tegemine. Nimelt peavad ronimiskingad olema hästi tihedalt jalas. Seega kui ma panin kingad jalga, küsis müüa, et kuidas on, kui mina vastasin, et täitsa head on jalas, ütles tema vastu, et ok, siis ma lähen toon ühe numbri väiksemad. Ehk põhimõtteliselt peavadki need olema umbes numbri jagu väiksemad kui tavalised kingad. Seega ei ole need just kõige mugavamad jalavarjud. Loodame, et nad on vähemalt ronimiseks head!
 
Sellised näevad nad välja.

Täna toimus ka meie ronimisklubi pildistamine. Enam-vähem selline meie kamp välja näeb

Platt Fields Park

Juba teisipäeva hommikul oli pargis, kust ma iga päev vähemalt 2 korda läbi käin, üks osa politsei lintidega piiratud ning mundrimehed patrullisid ja mingi CSI toimetas ringi. Nii jätkus see tänaseni. Ma ei teadnud, mis seal juhtunud oli. Kõik mu tuttavad ja sõbrad räägivad mulle kogu aeg, et ma ei tohi sealt pimedas öösiti kõndida, aga mina, maa tüdruk, harjunud pimedas metsavahel kondama, ajasin ikka vastu, et ei ole seal midagi. Ja tavaliselt ei olegi. Aga täna sain ma teada, et kogu see politsei asi on terve nädala kestnud, sest esmaspäeva öösel peksti seal üks noormees peaaegu surnuks. Ma saan aru, et tegu on Manchesteriga, mitte meie metsavheteega, aga ma pole seal tõesti kunagi midagi kahtlast näinud. Sellest uudisest siiski piisas mulle ja enam ma seal pimedas ei kõnni.