Esimene tööpäev

Täna oli minu esimene tööpäev laste loomaaias. Laste loomaaed aga avatakse 1. juunil, see nädal teeme ettevalmistavaid töid. Täna näiteks viisime prügikastid välja, koristasime natuke, pesime rottide ja tibude kaste ning pärast lõunat värvisime laste zoo'sse juhatavaid teeviitasid üle kuni kella 4ni. Ja nii oligi mu esimene tööpäev läbi. Kolmapäev on vaba päev, neljapäeval ja reedel hakkame juba loomi sinna viima. Mu "boss" ehk siis laste loomaaia perenaine on väga tore vanem naisterahvas, selline kes ei aja niisama loba juttu aga kes on hea huumori soonega ja väga sõbralik. Ma usun, et meil hakkab hästi sujuma koostöö. Aga need abilised, kes meil on, need on sellised 13, 14, 15 aastased, täpselt selline vanus, mida ma kardan ja millest ma üldjuhul kaarega mööda käin :D ja ma olen täiseti uus, nemad kõik teavad teineteist... noh, loodame, et nad on tegelikult toredad ja sõbralikud ja ei söö mind ära, sest see nädal neid veel pole, alustavad 1.

Mind on ka juba hoiatatud, et kui see triangel 1. lahti läheb, siis seal võib päris hullumaja olla, sest rahvast käib hordidena ja meie peame siis püüdma neil loomadel hinge sees hoida. Saab põnev olema.

Üllatus

Ehk tere kõigile, Helina on Eestis! Jah ma tean, et ütlesin teile, et ma tulen reedel, aga piletid olid algusest peale esmaspäevaks ostetud. Mõtlesin, et teen natuke nalja ja tulen hoopis salaja.

Plaan oli lennujaamast Ülemistele rongi peale minna, Tamsalust bussiga Maarjasse sõita ja kodus olengi. Täpselt seda plaani ma ka järgisin. Ülemistel tegin veel aega parajaks, sest lennuk jõudis kell 3 aga rong läks natuke peale 5te. Käisin poes ja ostsin kartulisalatit ning kohukest. Istusin pingi peale maha ja olin jube õnnelik oma salatiga. Kõik tundus kuidagi ilus ja kodune ja hea. Ja nii soe oli! Aga jah, istusin siis rongi peale ja sõitsin Tamsalusse, kust istusin bussi peale ja 25 minutit ning olingi Väike-Maarja bussijaamas. Kuna väsimus hakkas selleks hetkeks juba kibutama, siis otsustasin, et jala minema ei hakka ja helistasin vanematele, kes kohe kohale kihutasid ja mitte üllatuslikult natuke üllatunud ja segaduses olid. Minul oli selle eest nalja kui palju. Nad ikka päris tükk aega vahtisid mind nagu lehm lennumasinat. Kahjuks oli Helerin linnas ja ma ei saanuki talle külla minna, aga päris paljud ei tea endiselt vist et ma Eestis olen, vennale lähen teen ka vist homme üllatuse. Tegelikult teadis sellest üldse ainult paar inimest.

Kodus on hea olla. Teate kui hea on magama jääda nii, et sul ei lälla inimesed akna all ja autod ei kima mööda. Hommikul ärgates kuulda ainult lahtisest aknast kostuvat linnulaulu. Ja ausalt, kohv maitseb ka kodus paremini. Pluss kõik muud luksused nagu hommikul tuduriietega õue kemmergusse minna ja sääski maha nottida ikka 5 tükki korraga ning aknast avaneb vaade kollasele võilillemerele mitte autoparklale. Täna õhtuks on ka ratsutamas käidud, püsisin täitsa seljas, Ebaveres jooksmas käidud, saunas käidud, ehk kõik kõige paremad asjad tehtud ning nüüd on hea jälle oma voodisse magama minna.

Homme lähen loomaaeda koosolekule (mu elu esimene "koosolek"), ehk kuulen täpsemalt mis laupäevast toimuma hakkab ja näen oma kolleege ka. Põnev.

Esimene level läbitud

Eile tegin oma viimase eksami, täna hommikul sain juba tulemuse teada (kuna see oli jälle online test) 78%. Võib vist rahule jääda. Üleüldine hinne peaks ka täitsa korralik tulema. Nüüd on veel 2 aine tulemusi vaja oodata. Aga loodan, et need tulevad ka korralikud.

See tähendab, et kool on selleks korraks jälle läbi. Ausalt öeldes oli kohe natuke kummaline tunne, et ei peagi nagu mitte midagi tegema enam. Nüüd tuleb veel natuke ostlemas käia, oma tuba kokku pakkida, viimast korda kursusekaaslastega peol käia ja siis  lõpuks koju tulla. Enne on meil veel laupäeval Bradfordis Eesti majas kevadine grillipidu ja Eurovisiooni vatamine. Kuna Eesti sai finaali siis on ju igati põhjust pöialt hoida ja kaasa elada. Ja nagu mind juba selle kohutsusega kord õnnistatud on, pean ma ka seekord kartulisalatit tegema. Aga ega mul selle vastu midagi pole ka tegelikult, ongi millega oma vaba aega sisustada.

Praegu on selline tuim tunne. Emotsioonid kõiguvad üles-alla ja vahepeal ei saa ise ka aru, mis täpselt toimub. See on jube tüütu, tahaks juba natuke stabiilsemale pinnale saada. Varsti on kodu ja omad inimesed. Küll siis jälle paika loksub.

Kas teate sellist tunnet kui selg istumisest valutab, sa oled teinud 6 tundi Ecology and Environment-i aasta lõpu kokkuvõtvat testi, sul on tohutu tüdimus sellest ühika toast, sa ei viitsi teha absoluutselt mitte midagi ja kui ma ütlen mitte midagi siis ma mõtlen MITTE midagi, kuidas sa ei ei taha mõelda mitte millegi peale? Ainus asi, mida sa mõtled on see, et kui vaid saaks ennast kuidagi koju teleportida, ühe silmapilguga, sõrmenipsuga, võlusõnaga, millega iganes.

Mul on jube väsimus ja kõige halvem on see, et sellest väsimusest ei saa magades lahti. See on väsimus kõigest sellest, mis mu ümber on. Kas te olete kunagi lugenud päevi millenigi, mida te väga ootate? Kindlasti olete. Mina loen ka. Igal hommikul tõmban seina pealt ühe roosa märkmepaberi ära ja vaatan, kuidas numbrite rivi natuke lühemaks jäi. Kõlab üsna masendavalt eks.

Ärge muretsege, ega ma nüüd päris musta riietatult terved päevad pimedas toas ei istu ja seina põrnitse. Eks elu veereb ikka edasi ja mina pean ka ikkagi hommikul üles ärkama ja oma igapäevatoimetustega tegelema. Aga vahepeal on lihtsalt tunne, et tahaks appi karjuda. Hoidke siis pöialt, 2 nädalat veel.

Natuke positiivsemal toonil saab lisada, et kuna Kaarlile tulid täna Eestist külalised siis sain mina ka leiba ja kohukesi :). Kõige lihtsam leib ja või on ühed uskumatult head asjad.

Tallinna loomaaed

Nüüd kus kõik on kindel võin teile rääkida natuke oma suve plaanidest.
Veebruaris võtsin ühendust Tallinna loomaaiaga ja küsisin, kas saaksin sinna praktikale tulla. Töökogemus ja tutvused ja ega see mu CV-le ka halba ei tee kui on ette näidata töökogemus loomaaias. Aga eelkõige siiski lihtsalt kogemus. Iseenda jaoks. Seega rääkisin nendega ja juba esimesel vestlusel tundusid nad väga toredad ja positiivsed olema ning lubasid ühendust võtta kui nad suve plaane tegema hakkavad. Ja võtsidki. Ning pakkusid mulle kohta laste loomaaias. Ma olin väga õnnelik. Aga kuna alguses pidi seal peale minu vist ainult 1 abiline veel olema, siis kartsin natuke, et graafik saab jube tihe ja lõpptulemusena pean ma terve suve Tallinnas olema, mis mulle tegelikult väga ei meeldi. Tahaks ju puhata ja mängida ka! Kuid edasised arengud läksid aina paremuse suunas. Praeguseks on selgunud, et tegelikult oli päris suur nõudlus loomaaias töötamisele ning peale minu hakkab seal toimetama veel 3 noort inimest (2 üliõpilast ja 1 gümnasist). See aga tähendab, et graafik on rohkemgi kui suve sõbralik. Juunis töötan 8 päeval, juulis 10-l ja augustis 12-l. Ma võiks tegelikult isegi rohkem tööl käia, aga kui ikka 4 inimese vahel tuleb tööd jaotada, ega palju rohkem saagi ühele anda, nii et teistele ka tööpäevi jätkuks. Seega tuleb tööl käimisest vist hoopis tore vaheldus muule suvitamisele ja puhkamisele :). Ning kas saaks olla veel paremat suvis töökohta kui laste loomaaias, jäneste, kitsede ja tibude keskel!

Seega kõik suvel Tallinna loomaaeda uut elukat vaatama! (mis ajal elukas täpselt toimetab, küsige enne järele ;)

Vähemalt olime me mõlemad Juliaga täna nagu kuu pealt kukkunud ja ilmselgelt ei ole kupli all enam kõik korras! Tuleks homme kiiremini! AGA selle eest suudan ma nüüd teid kõiki pikali panna ;)