Kevadpuhkus

Homme, teisipäeval 6.45 stardin Prantsusmaa, Fontainebleau poole jälle kord, et veeta nädal ronides. (Meil hakkas sellest nädalast 3 nädalane kevadvaheaeg) Kuid ma ei ole veel seisukohta võtnud, kas ma ootan seda või mitte. Poolt argumendid on muidugi, et saab Manchesterist ära, loodusesse, vaheldust, ikkagi natuke põnevust, mis sellest, et ma seal juba käinud olen ja neid on veel. Vastu argumendiks on see, et ilm ei tõota tulla nii hea kui eelmine aasta. Ennustus lubab kõigiks päevadeks 10 kraadi ringis sooja. Öösel muidugi tunduvalt madalamat temperatuuri. Seega pole ma veel otsustanud, kas ma tahan nädal aega telkida kui õues on 0 kraadine temp. Eelmisel aastal kompenseeris öise külmetamise päevane +20 ja päike, millega sai algus pandud esimesele päevitusele. Aga eks ole näha, peaasi, et ei sajaks. Õnneks saan laenata korraliku ja sooja pidava magamiskoti mis ehk päästab mu. Ja päikesekreemi pakkisin ka kaasa, olgem siiski optimistid!

Tänane päev ongi läinud ettevalmistustele. Nüüdseks on kott enam-vähem pakitud, hommikul veel hambahari sisse pista ja minekuvalmis. Villased sokid, müts, sall, kindad, pusad, retuusid... loodan, et sooje riideid on piisavalt. Väike esmaabi/ravimikotike on ka kaasas, mis sisaldab valuvaigisteid (odav prantsuse vein eksole), palaviku teed, plaastreid, kurguvalu tablette ja ninarohtu. Kõrvatropid ostsin ka, niiet ükski norskaja mu und ei häiri.

Omaette lõiku väärib mu moonakott. Kui eelmine aasta läksin paari müslibatooni ja kiirpudruga, siis seekord olen ikka tunduvalt paremini ette valmistunud. Kiirpudrud, -supid, -nuudlid, müslibatoonid, küpsised see ja küpsised teine, näkileivad, juust .... you name it, I have it! Kuigi saame ka seal üsna lähedal asuvas supermarketis käia paar korda nädala jooksul, siis otsustasin, et võtan ikkagi ühte ja teist ise kaasa. Kohapealt saab siis osta vorstikesi grillimiseks ja baguette (et ikka päris Prantsusmaa tunne oleks). Ning päris kohalikust pagaripoest sooje croissante ja šokolaadi saiakesi :)

Niiet kuni 2. aprillini olen levist väljas. Aga märkmiku ja pastaka võtan kaasa ja teen olukorrast ning tegutsemisest märkmeid, et siis pärast teile ka rääkida, mis me tegime ja kuidas oli. Laadija võtan ka kaasa ja proovin telefoniga mõne pildi teha. Seniks aga ilusat kevadet! (sest kui ETV ilmateadet ja vanemaid uskuda, siis peaks kevad iga hetk mürtsuga kohale jõudma ja lumi ühe korraga ära sulama ning teie saate varsti kummikutega põlvini lompides ringi mulistada :)

Taking my grading twice. Just because I can

Ehk siis järgmine tase saavutatud. Täieõiguslik sinise vöö omanik. Aga miks selline pealkiri? Sest ma tegingi oma gradingut 2 korda. Mitte, et ma esimese korra läbi oleks kukkunud. Lihtsalt minu paariline tegi seda teisipäeval, kuna ta läks neljapäeval juba vaheajaks koju (Saksamaale). Ja siis ma tegin seda koos temaga. Aga kuna ma tahtsin neljapäeval ka ikkagi trenni minna, siis ma tegingi seda uuesti.

Pean tunnistama, et ma kartsin palju hullemat. Teisipäeval ei olnud sugugi väga raske, mõnikord on tavaline trenn palju raskem. Aga samas teisipäeval ei olnud ka ametlik gradingu päev, seega ma arvasin, et selle pärast ei olnud see ka väga raske. Aga neljapäeval oli päris grading koos Chris-iga. Seega ma arvasin, et see tuleb raske, ikka selline, et tuleb hambad ristis pingutada. Aga ei olnudki üldse nii! Ma isegi natuke pettusin. Olin valmis poole raskemaks eneseületuseks. Aga noh, seekord siis nii. Diplomi sain kohe kätte, aga vöö, nagu ikka, tuleb pärast vaheaega.

Ja nagu ikka. Kui diplomite kätteandmine oli ja nimesid ette kutsuti siis minu perekonnanime hääldamisega ei tulnud nad kuidagi toime "Pa..par...I have no idea how to say it!" :)

Teisipäeval käisime loomaaias ka. Jäin täitsa rahule, sest meie looma valik (giant otter (saarmas)) oli vägagi õnnestunud. Saime ilusti käitumise kohta andmeid koguda. Meil läks õnneks, sest mõlemal korral (salvestasime käitumist kahe 30 minutilise intervallina) söödeti neid just enne kui me tööle asususime, seega olid loomad kenasti oma urust väljas ja sulistasid vees ning kalpsasid, mitte väga graatiliselt, kohe meie nina all. Mul tekkis lausa sümpaatia nende vastu. 

Ilm oli küll üsna külm ja vahepeal tibutas vihmagi, aga õnneks olin vammuseid piisavalt selga pannud ja vahepeal käisime kohvikus soojas. Natuke jalutasime niisama loomaaias ka ringi, aga kuna ilm oli juba eelmainitult natuke nutune, siis tundus, et loomad eelistasid ka kuskil mõnusamas pesas tukkuda. 

Selliseid tegelasi vaatasime

Sparring

Reedel oli eksam. Laupäeva õhtuks olid hinded juba teada, sest see oli online test, seega ilmselt üsna kerge kontrollida ja meil ei ole suur grupp. Tulemus oli 68.5% sajast. See on "hea", "väga hea" algab 70%st. Eks ma natuke rahulolematu ikka olen. Oleks ju võinud natuke rohkem pingutada ja ikka selle 70 saada. Aga noh, esimene aasta ei loe. Ja eks ma järgmine kord püüan rohkem. Luban, iseendale.

Eile lõpetasin veel oma Ecology and Environmet-i labbooki ära. Kolmapäeval tuleb esitada.

Täna käisin oma esimeses sparringus. Kui muidu on trennis üldfüüsilist trenni ja tehnikat pooleks, siis sparringus tuleb oma teadmised praktikasse rakendada, ehk siis poksida. Alguses väike soojendus ja siis minnakse paaridesse. Teeme kõigepealt drille, ehk harjutame mingit lööki, alguses seistes ja aeglaselt, kord on üks poksikott siis teine. Siis juba liikudes ja nii, et poksikott võib ka vastu hakata. Ja nii mitmete erinevate löökidega. Ja siis vahepeal on poksimine. Nagu päriselt, mitte küll täie jõuga, ikka nii, et paariline püsti jääks ja järgmine kord ka tulla tahaks. 2 minutit ühe paarilisega ja siis vahetatakse. Umbes pool tundi enne lõppu võtsime jalalöögid juurde. Alguses jälle harjutasime natuke ja siis kohe poksima koos jalalöökidega.
Mis mulle meeldis oli see, et alguses sa kohe ei suuda reageerida nii kiiresti, aga natukese aja pärast juba hakkad tähele panema, kui vastasel ei ole kaitse paigas ja saad lüüa. Kuna ma olin esimest korda, siis kõik natuke juhendasid ja õpetasid ka, seega oli täitsa hea. Ma arvan, et esimese korra kohta ei olnud kõige hullem. Aga vasak käsi sai vist mõnda jalalööki blokeerides väikse paugu, sest koju jõudes avastasin, et see on natuke valus ja paistes. Aga see on selline magus valu, välja teenitud.

Ja nüüd tuleb tunni aja pärast juba tööl olla.

Eksperiment

Ma ikka pean jagama oma viimase aja meelelahutust teiega. Nimelt hakkas mu õlipudel tühjaks saama ja ostsin uue. Vana panin tagurpidi, et ikka kõik õli kenasti kätte saaks, aga uut pole veel lahti teinud. Ja ilmselgelt ei julge Kaarel nüüd õli võtta, sest kui ta kasutaks vana pudeli lõpu ära siis oleks ju ilmselge, et ta minu õli pidevalt rotib ja samal põhjusel ei saa ta ka uut pudelit avada. Selle tulemus on muidugi juba näha, sest ta on ükspäev oma panniga omletti teinud, kuid paraku oli see õli puudumise tõttu veidike põhja kõrbenud. Mina kui vana õelusekott muidugi itsitan omaette ja pean plaani, et teeks eksperimendi, ei tee uut pudelit lahti ja vaataks kui kaua läheb, enne kui ta lõpuks ise endale õli ostab. Eks ma hoian teid kursis.

Uuest elanikust nii palju, et nime pole ma ka pärast kahte küsimist suutnud meelde jätta. Väga piinlik, aga need võõrad nimed lihtsalt tuhisevad ühest kõrvast sisse, põrkavad paar korda vastu kumisevat koljut ja siis sama hooga jälle teisest kõrvast välja. Eriti piinlikuks teeb asja see, et tema minu nime teab. Muidu tundub korralik poiss, pole veel nõusid vedelema jätnud ega midagi. Kui mõned asjad köögikapis ja külmkapis välja jätte, siis ega eriti teisi märke tema siinolekust väga olegi. Pärit on ta Türgist. Ja nimelt ütlesin ma seda niipidi, mitte et ta on türklane, sest türklane kõlab nagu sõimusõna ja eks ta seda vist mingil määral olegi. Õnneks ei ole tema "tüüpilise türklase" tundemärke ilmutanud.

Kevadest või selle puudumisest

Ma tean, et te kõik ootate pikisilmi kevadet ja lõdisete endiselt krõbekülmade ilmadega hangede vahel. Teie lohutuseks võin öelda, et ega mul ka siin kevadet veel pole. Eelmine nädal nagu tundus, et jõudis kohale, aga see oli ilmselgelt valehäire. Täna näiteks oli hommikul kena päikesepaiteline ilm, kraad nullis. Kui ma ujumast tagasi jõudsin ja oma toas jopet seljast võttes aknast välja vaatasin, siis oh üllatust, õues tuiskas lund! See läks küll umbes 15 minutiga üle, pärast mida paistis jälle päike, kuid nii jätkus see terve päeva, vaheldumisi sadas lund ja paistis päike. Ja tuul on juba paar päeva äärmiselt külm ja vastik olnud.

Selline lumesadu

Kuid käisin täna endale veel natuke poksimise varustust ostmas. Kuna ei taha oma sõrmenukke iga nädal katki peksta, siis otsustasin, et ostan endale isiklikud focus mitt-id ning kuna lubasin järgmisel pühapäeval ka sparringusse minna, siis oli hambakaitseid ka vaja. Kui ma need suhu panen, siis näen välja küll üsna jube, aga siiski parem kui väljavaade, et keegi mul hambad välja koksab (ärge muretsege, reaalselt on selleks väga väike võimalus, suurema tõenäosusega kukun ma tänaval esihamba välja).

Minu uhiuued focus mitt-id ja topsi sees on hambakaise

Ma siiski siiralt loodan, et kahe nädala pärast on vähemalt Prantsusmaal ilus ja soe, muidu tuleb meie ronimisreis küll nutune.

Nädalake jälle möödas. Mis toimunud on? Suurt midagi, igapäevane rutiin.

Eile oli siiski väike üllatus. Tegin köögis süüa ja järsku vaatan, et mingi võõras tüüp kõnnib koridoris! Tuleb välja, et meile tuli uus elanik. Tutvustas ennast kiirelt ja läks siis välja. Rohkem teda näinud pole, aga ma olin eile õhtul tööl ka, kuid täna hommikul pole ka kippu ega kõppu. Ei tea, eks paistab. Nimest ei saanud suure ähmiga aru ja ega mu nimede mälu siin eriti hea pole nagunii. Välja nägi nagu lõuna-eurooplane (Hispaania äkki?). Ei teagi kas rõõmustada või kurvastada. Külmkapis on nagunii juba praegu kitsas ja kõik köögikapid oleme ka oma träniga hõivanud. Ei tea, kas peab hakkama koomale tõmbama? Ja veel ühe poisterahva järelt koristada ka ei viitsi kui päris aus olla. Aga äkki ei ole asi üldse nii hull. Loodame.

Head naistepäeva ka tagantjärgi kõigile neidudele ja daamidele! Kuigi ilma facebookita võiks selle siin olles täitsa ära unustada, sest kuigi see peaks olema "ülemaailmne" siis Inglismaal ma küll mingit temaatilist tegevust tähele ei pannud. Siin valmistutakse juba emadepäevaks (UK-s on emadepäev varem kui Eestis). Aga siiski sooviti mulle ka ilusat päeva koos lillega :)

Nüüd lähen paari tunni pärast jälle tööle. Hetkel istun endiselt pidžaamas, aga otsustasin juba hommikul, et pole mõtet nii tihti neid riideid vahetada.

Üks kummaline tähelepanek jõudis ka täna minuni. Hommikul läks meil Internet nii 15 minutiks ära. Aga kui netti pole, muutub arvuti kuidagi hirmus mõttetuks, ei oska teisega nagu midagi peale hakata. Kodus olles Internet väga olulist rolli ei mängi, korra päeva jooksul võiks virutaalsele elule pilgu peale visata, aga muidu on muudki teha üldiselt. Siin olles on aga vahepeal küll tunne, et sõrmed on nagu klaviatuuri külge liimitud ja tagumik on istumisest juba täiesti surnud. Aga kui netti pole siis on tunne nagu oleks keegi mul ka juhtme seinast välja tõmmanud. Eks see vist ole osalt ka selle pärast, et Interneti vahendusel olen ma pidevalt poole jalaga ikkagi Eestis.

Aga praegu avastasin ma, et mul läheb juba kiireks, seega ilusat nädalavahetust!

Kevad

Plirts ja plärts, käes on märts. Tegelikult ei plärtsugi meil eriti, juba 2 nädalat pole sadanud ning tundub, et kevad hakkab kohale jõudma. Ilmad on olnud täitsa soojad juba ja mõni päev paistab päikegi. Mis iseenesest on tore, aga samas tekitab veel suuremat tüdimust toas istumisest.

Samas avastasin ma, et mul ei tohikski enam nii igav olla, sest järgmisel reedel on mu esimene eksam. Jep, ma ei tea, miks see nii varakult on, aga noh siis on tehtud. Seega alustasin täna vaikselt kordamist. Ja enne vaheaega, mis hakkab 22 märts, pean ma veel ühe practical porfolio ära lõpetama. 19. lähme kooliga veel loomaaeda. Seekord mitte niisama ringi jalutama ja uudistama, nagu eelmine aasta. Seekord peame valima looma, kelle kohta teeme projekti. Peame tegema natuke eel-uurimust tema kohta ja siis minema ja vaatlema seda looma, salvestama tema käitumist ja lõpuks selle veel kuidagi kokku kirjutama. Eks ole näha, mis sest saab.

Aga üldiselt mul teile väga suuri uudiseid pole. Käin ikka trennis ja koolis ja vahetevahel tööl. Vaba ajaga ei oska endiselt midagi peale hakata. Mõnes mõttes on natuke irooniline, et õpin wildlife biology-t aga samas elan kivihunnikus, kus pole isegi korralikke suuri parke, kus saaks metsas olemist teeselda.

Vahelduseks räägin teile natuke oma naabritest. Kaarliga saame täitsa toredasti läbi. Aga mulle natuke hakkab närvidele käima see, et ta minu soola, maitseaineid, õli ja ketšupit kasutab. Sest jube tüütu on ahjukartuleid tehes avastada, et basiiliku tops on tühi või makarone süües leida eest pool tühja ketšupipudeli. Naljakas on muidugi siis kui ma juhtun sellel ajal köögis olema kui ta just midagi neist asjadest kasutada tahab ja siis nagu möödaminnes küsib "Ega sul ketšupit või midagi pole?" Mind ajab siis muidugi hirmsasti muigama.
Teine naaber aga on vist otsustanud järgmiseks Inglismaa superstaariks saada ja harjutab selle nimel kõvasti oma toas. Kahjuks ei ole tal väga palju annet ja see kõlab rohkem nagu kassi kräunumine. Aga  noh, visadus on kah midagi väärt.

Lõpetuseks natuke toredat kuulamist. Kevadväsimus.