Make over

Täitsin millalgi ühe tänavaküsitluse. Kõigi vahel loositi välja make over. Sain siis mina telefonikõne ja tuli välja, et ma olen see õnnelik. Lahe! Läksin siis täna kohale. Tehti meik ja soeng ja fotosessioon oli. Tore oli, kõik oli kena ja pildid tulid ka ilusad. AGA seal oli loomulikult ikkagi konks ka. Nimelt pildid pidin ma välja ostma ja mitte väikese raha eest. Seega lõppkokkuvõttes on vastu pükse saamise tunne, aga eks ma järgmine kord olen targem.

Emmele issile paar pilti ka :)

Nii, lõpuks ometi on minu tuba ka soe!
Aga teate, täna täpselt kuu aja pärast olen ma kodus! See tundub juba käeulatuse kaugusel, ainult 4 nädalat veel ja teades, et varsti läheb jõulutralliks lahti, lendab see kuu kindlasti kiiresti. Tahaks küll juba koju minna. Eriti tuleb koduigatsus laupäeva õhtuti, kui ma mõtlen, et praegu on umbes aeg sauna minna ja pärast Õnnet vaadata.
Käisin eile natuke šoppamas ja nüüd ei lähe ma enne jõule küll enam nädalavahetusel linna. Kogu kesklinn ja kõik poed on rahvast nii täis, et riiulite vahele oleks valgusfoore vaja kokkupõrgete vältimiseks. Tundub, et kõik on juba jõulumeeleolus, aga mina enne detsembrit küll alustada ei kavatse. Meil on juba jõuluturg avatud! Rääkimata poodides lastavast jõulumuusikast. Sellega pingutatakse siin ikka kõvasti üle, see jätab juba kaugelt tarbimispüha mulje, mitte ei tekita jõulumeeleolu sellisena nagu see olema peaks. Seega on praegu targem kesklinna vältida nii palju kui võimalik, et sellest kõigest detsembri alguseks juba villand ei saaks.
Ilusat novembrit teile! (kuulsin, et teil läheb juba külmaks ja mõnusaks :)

British gas

Paar päeva tagasi selgus, et meie küttesüsteemil on midagi viga, sest ükski radiaator majas ei läinud enam soojaks. Helistasime siis landlordile ja ta kutsus meile British Gas-ist kellegi asja parandama. Tänane päev ongi läinud töömehe ootuses, sest nad ei ütle sulle kindlat kelaaega, millal nad tulevad, öeldakse, et millalgi 12 ja 6 vahel. Tore! Õnneks oli mul tänane päev vaba ja ma sain kodus olla, kuigi mul oli plaan minna kinno Lion King-i vaatama. Igatahes kell 4 tuli siis töömees ja hakkas asja uurima. Aga tal oli vaja ligi pääseda kõigile radiaatoritele, Trish aga loomulikult pani oma toa ukse lukku, kui kodust ära läks, hoolimata sellest, et landlord saatis meile kõigile sõnumi, kus toonitas, et me peame tagama juurdepääsu kõigile radiaatoritele. Oi ma sain kurjaks. Aga õnneks ma sain ta kätte ja ta on nüüd juba teel koju. Igatahes tundub, et midagi on ikka mäda, sest  töömees on juba üle tunni siin mässanud ja läheb veel aega. Loodame, et lõpuks saab selle asjaga siiski korda ja me ei pea enam külmakapis elama!

Kallis issi!

Täna on isadepäev, aga kuna ma olen kaugel siis ei saa ma sulle täna hommikul halvaad ega martsipani kinkida. Ja ega siin neid õigeid ei olegi. Aga mõtlesin, et meenutan sulle kui kallis sa mulle oled.
Meie vaated ei pruugi alati kattuda, aga ma tean, et võin alati sulle loota. Tean, et kui sa küsid minult, kas mul ikka raha on ja ütled, et ma ikka liha ka sööksin, sest muidu saab jõud otsa, on sinu viis teha kindlaks, et mul kõik hästi on. Sa püüad alati mu tuju üleval hoida ja ei luba mul pikalt norutada. Sa teed kõik endast oleneva, et minul kõik olemas oleks ja hästi läheks.
Loodan, et ma suudan olla sulle hea laps, et sa saaksid minu üle uhke olla, sest minu suurim hirm on sulle pettumust valmistada. Ühel päeval tahan olla mina see, kes hoolitseb selle eest, et sinul oleks kõik hästi.
Tean, et ütlen seda liiga harva, aga ma armastan sind väga!
Ilusat isadepäeva!

Trafford Centre

Täna käisin Lizziga Trafford Center-is. See asub kesklinnast umbes 20 minuti bussisõidu kaugusel. No see on ikka pirakas kaubanduskeskus, seal kasvavad palmid ja on purskaevud keskuses sees.Kogu see kaadervärk on Kreeka stiilis ehk siis marmorkujud ja suured sambad jne. Tegelikult on täitsa tore seal niisamagi jalutada. Me olime umbes 5st kuni 9ni, aga seal saaks vabalt terve päeva sisustada. Õnneks oli rahvast isegi üllatavalt vähe ja sai rahulikult ringi käia.
Jõulud on ka juba väga teemas. Kõik on kaunistatud ja jõulumuusika mängib. Seal oli ka üks veider silmade, nina ja suuga, laulev jõulukuusk. Mida kõike ka välja ei mõelda.
Käisime Nando's söömas. See on põhimõtteliselt nagu kiirsöögi koht, kus kõik keerleb kana ümber, aga selline natuke viisakam. Igatahes nüüd mul on küll tunne, et ma söön nädal aega ainult salatilehti ja porgandit. Igasugune kiirtoit hakkab vastu.

Nädalavahetus

Ooo kaua oodatud nädalavahetus jõudis lõpuks kätte! Laupäeval lasin endal kohe nii kaua magada kui tahtsin ja käisin hommikul jooksmas. Aga mu jalgadel on midagi viga, lihased lähevad kangeks joostes. Nii ei ole üldse tore joosta! Tegelesin natuke õppimisega ka, aga siis tuli kiirreageerimiskutse linna minna. Uksest välja minnes selgus, et õues on tunduvalt jahedam kui ma arvasin. Ja pargist ei tahetud ka mind läbi lasta, sest eile oli bonfire night ja meie parki oli tõsine tivoli püsti pandud, seega pidin päris korraliku ringi tegema. Linna peal ringi tuiates selgus, et õues on ikka  palju külmem kui ma arvasin. Aga sai kohvi joodud ja söömas käidud ja niisama ringi uidatud. Koju minnes oli kogu linn suitsuvinet täis, sest iga nurga peal lasti liutulestikku. Ühest autopesulast sõitis tank välja... Õhtu jooksul imestaime, et huvitav miks linn nii tühi on laupäeva õhtul, koju minnes sain ma aru, miks. Vähemalt pool linna oli meie pargis!
Täna hommikul jooksma minnes oli õues veel külmem! Autode aknad olid lausa jääs. Aga päris mõnus karge. Igatahes võtsin pärast hommikusööki koristamise ette. Köök, elutuba ja enda tuba. Nüüd on kohe hea majas ringi käia. Siis õppisin natuke ja tegin süüa, pasta bolognese. Õhtul lähme eestlastega curry mile'ile curryt sööma. Tuleb tore õhtu ma usun :)

Wales

Nonii, jõudsin lõpuks siiamaani, et saan teile oma nädalavahetusest natuke rääkida.
Reedel pärast viimast loengut kiirustasin koju, kus mul oli täpselt 20 minutit aega, et riided vahetada, süüa ja oma asjad kaasa haarata, et uuest ülikooli juurde joosta. Kerge hilinemisega jõudsin kohale. Meil oli 3 autot, mis topiti kotte ja inimesi täis, ning sõit Walesi poole algaski.
Kohale jõudsime umbes 2,5 tunniga, seega mitte ülemäära pikk sõit. Ööbimispaigaks oli meil väike bunkhouse, mis kuulub ühele teisele ronimisklubile, kes seda siis välja üürib. Maja ise oli täitsa normaalne, 2 naridega magamistuba (kokku 15 kohta) köök ja kaminaga nn elutuba. Aga kuna reede õhtul sinna jõudes oli maja külm ja terve õhtu pidi jopega istuma, siis ei tekkinud väga õdusat tunnet.
Esimesel õhtul ei toimunudki suurt midagi. Istuti, joodi õlut ja chilliti niisama. Kuna järgmisel päeval oli plaan 10st välja minna, siis läksime ka üsna varakult magama. Õnneks ei hakanud öösel külm ja uni oli ka täitsa hea.
Laupäeva hommikul ei olnud ilm just väga palju lubav. Tuuline ja tibutas vihma. Pooled meist (17 oli meid kokku) läksid tegema top roping-ut, ehk seda tavalist mägironimist, kus sa oled köiega turvatud. Teine pool, kaasa arvatud mina, läksid tegema boulderin-i. Bouldering on selline ronimine, kus sul ei ole ei köisi ega midagi muud. Seda tehakse madalate kaljurahnude peal. Meid (9 inimest) viidi kohale ja meile jäeti 1 auto, lihtsalt selleks, et kuskil vahepeal varjus olla, aga autojuhti meil ei olnud. Aga kuna selleks ajakas oli päris mõnusalt sadama hakanud ja puhus tuul vinge-vinge, siis ei tulnud meil ronimisest midagi välja. Mõtlesime siis, et lähme jalutame niisama natuke. Muidu oli tore jalutuskäik, sest Walesi loodus on tõesti väga ilus. Täpselt selline nagu ette kujutad ja pildi pealt näinud oled. Aga kuna ilm oli tõesti alla igasugust arvestust, siis umbes 20 minutiga olime kõik läbimärjad ja külmad. Auto juurde tagasi jõudes, selgus, et meil tuleb 3 tundi oodata, enne kui teised tagasi tulevad, sest kokku oli lepitud, et meile tullekase järgi kell 2. Tüdrukud lubati autosse ja poisid käisid vahetustega ühe vaba koha peal vihmavarjus. Mingil hetkel tuli aga keegi heale mõttele, et nüüd ronime kõik autosse! 9 inimest mahub 5 kohalisse autosse täitsa kenasti ära ja soojem oli ka. Nii me siis ootasime kuni lõpuks meile järgi tuldi. Majja tagasi jõudes olid kõik väga märjad ja külmunud. Seega tehti kohe kaminasse tuli ja hakati riideid ning jalanõusid kuivatama. Aga mina olin oma saabastega väga õnnelik, sest ma olin vist ainus, kelle jalad soojad ja kuivad olid :) Igatahes järgmised paar tundi ürtitati sooja saada ja koguti ennast. Õhtu poole saadeti usaldusisikud nimekirjadega poodi jookide järgi ja pärast seda otsustati minna korra pubisse ja siis käia läbi mõnest take away-st, et süüa tuua. Mina ja Charlotte aga ei viitsinud kaasa minna, me andsime lihtsalt enda tellimuse sisse ja jäime koju, sest õues ladistas vihma ja toas oli juba hea soe. Aga nagu korralikud koduperenaised, hakkasime kõigepealt koristama, sest terve tuba oli tühje õllepurke ja igasugust muud träni täis. Koristatud, nautisime natuke vaikust ja rahu kuni teised tagasi tulid ja sai sööma hakata. Õhtu möödus meeldivalt ja nüüd oli juba päris hea kodune olla.
Pühapäeval oli ilm juba tunduvalt parem, vahepeal natuke tibutas, aga pärast tuli isegi päike välja. Osad läksid jälle top roping-ut tegema ja mina koos teise osaga läksin uuesti bouldering-i üritama. Seekord läks õnneks ja saime päris palju ronida. Mulle hakkas see täitsa meeldima. Üleüldse hakkas mulle väljas ronimine rohkem meeldima kui sees seinade peal pusimine.
Kui kõhud tühjaks läksid, otsustasime lõunat sööma minna ja pärast seda suundusime teiste juurde, et ka natuke top ropingut teha. Mina ronisisn ka ühe korra, rohkem ei jõudnud, sest hakkas pimedaks minema ning me hakkasime ennast tagasi sättima. Aga mulle meeldis!
Enne koju tulekut käisime veel pubist läbi, et kõik koos ühte pinti nautida. Teised tahtsid veel take awayst läbi käia. Meie Charlotte'ga ei tahtnud süüa võtta, sest lõunasöök oli päris tõhus ja kõht ei olnud nagu tühi ka. Aga lõpuks sõime ikkagi endal kõhud punni, sest kõigil jäi midagi üle, mis meile anti :D Kes ütles, et tasuta lõunaid pole olemas.
Kella 10 ajal jõudsin lõpuks koju. Õnnelik aga väsinud.

Esmaspäeval hakkasin kohe uue hooga pihta. Kella 9-ks loengusse ja õhtul oli eestlaste võileiva söömise pidu. Nagu Eesti pidude puhul ikka, alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Natuke võib selles vist mind ka süüdistada, sest ma õpetasin neile ühe vahva mängu - Bussijuht. Kui võileivad otsas olid, läksime Baa Bar-i tantsima. Väga vinge oli! Magama sai küll veidi liiga hilja, aga nagu issi ütleb: "teil noortel inimestel polegi magada vaja."