Homme läheb Helina Wales'i! Ma juba nii ootan. Täna peab veel pakkima hakkama, kilejope, soojad sokid ja mitu paari vahetusriideid. Homme ostan veel matkasaapad ka, sest tossudega minnes oleksid mu jalad 10 minutiga läbimärjad ja külmad. Igatahes kell 7 homme õhtul sõidame välja ja tagasi jõuame pühapäeva õhtul. Esmaspäeval saate ehk siis täpsemalt lugeda mu seiklustest :).
Täna ostsin endale laualambi, sest laelamp üksi jääb natuke nõrgaks kui vaja mingit kirjatööd teha või lugeda. Aga blond nagu ma olen, ei tulnud ma selle pealegi, et pirn ka osta :D Seega peab mu uus lamp natuke ootama, enne kui ta kasutusse saan võtta.
Käisin täna üle kahe nädala jälle jooksmas. Päris mõnus oli kohe, eriti pärast, selline hea tunne, et sain laiskusest jagu ja käisin ära. Hoolimata sellest, et õues sadas vihma ja juba hakkas hämaraks minema. Täna oli üldse nigel ilm, aga ma olen juba õppinud ilma üle mitte kurtma, ta lihtsalt on selline nagu ta on. I love rain. Siin elades sa lihtsalt pead seda tegema :).
Täna sattusime Heleriniga rääkima eelmisest suvest. Kuigi sellest ei olegi tegelikult nii palju aega möödas, põhimõtteliselt 2 kuud, tundub mulle, et see oli nii nii ammu. Mul on vahepeal lihtsalt veel rohkem toimunud. Hakkan praegu mõtlema, et täitsa imelik. Ma elan Inglismaal, käin siin ülikoolis ja toimetan igasuste muude asjadega. Teen täpselt seda, millest ma veel pool aastat tagasi ainult unistasin. Ma olen ennast siia kenasti sisse sättinud, ma tunnen linna juba, mul on tuttavad ja mõned natuke lähedasemad sõbrad... Ma tunnen ennast...hästi, oleks vist õige sõna. Loomulikult on mul vahepeal koduigatsus, aga tegelikult on siin täitsa tore. Vähemalt praegu. Ja ma olen siin oldud 2 kuuga oioi kui palju suuremaks ja targemaks saanud. Aga see minu eesmärk ongi, saada targaks ja tugevaks. Ja siis tulla tagasi Eestisse ülbama, kui tsiteerida ühte sõpra :D
See avastus tegi mu tänase päeva! Nüüd lähen pakkima.
See you!

Oeh. Tervist, pole ammu kohtunud.
Kiire on olnud viimasel ajal. Koolis tuleb juba reaalselt õppida või noh, koolis tuleb käia ja siis kodus õppida. Igasugust muud tegemist on ka olnud.
Järgmisel nädalavahetusel lähen mägironijatega Walesi! Tuleb põnev, ma juba ootan :) Kolmapäeval peab kindlasti minema ja natuke harjutama enne. Ma pole ju kunagi väljas roninud.
Ja nii tüüpiline! Täna kui mul on vaja Moodle'ist (nagu e-kool) kodust tööd vaadata, on see maas...Selle pärast ma tehnikat ei usaldagi!
See nädal peab ennast tõsiselt kokku võtma, sest nädalavahetusel ei jõua nagunii õppida. Peab üldse ennast kokku võtma, viimasel ajal olen natuke laisk olnud...

"A city that thinks a table is for dancing on"
-Mark Radcliffe on Manchester

Külm

Täna oli külm ilm. Kohe harjumatult külm. Käisin aiandis üle 2 nädala, tegime tavalisi sügisesi aiatöid. Aga kuna juba eelmainitult oli õues üsna karge, ja ma polnud väga paksult sisse mässitud, siis hakkas jahe. Siiamaani pole sooja saanud, sest minu toas on ka võimatult külm. Joon juba teist tassitäit teed ja olen teki sees. Pärast teen igaks juhuks jalavanni ka, sest ma ei taha uuesti haigeks jääda!

Halb nädal

No mul viimasel ajal ikka ei vea kohe üldse. Alustame sellega, et neljapäeva hommikul ärkasin ma palaviku ja tundega, et ma olen rongi alla jäänud. Päeva jooksul tõusis palavik vahepeal 38,7 kraadini. Hakkasin antibiootikume võtma ja võtsin patsetamooli ja ravisin ja magasin. Täna ärkasin päris normaalse enesetundega ja täitsa tore oli. Pärast hommikusööki pesin nõusid ja nägin aknast, et prügiauto tuleb. Mõtlesin, et lähen viin ruttu meie prügikastid ka täna äärde. Jooksin siis ruutu alla ja keerasin ukse lukust lahti ja jõudsin täpselt õigeks ajaks prügikasti välja tõsta. Ja kui ma siis tuppa hakkasin minema ei saanudki ma enam sisse. Meie uks läheb alati väljast poolt lukku, nii et väljast tulles peab alati võtit kasutama. Aga ma üldse ei mõelnud sellele kui ma välja jooksin, sest tavaliselt jätan ukse lahti kui ma ainult korraks välja lähen. Igatahes olin teksade, pluusi ja sussidega ukse taga. Võib öelda, et ma ei olnud just ülevas meeleolus. Läksin siis naabrite ukse taha, sest midagi paremat ei tulnud hetkel pähe. Kaks väga toredat ja sõbralikku tüdrukut elavad meie kõrval. Nad püüdsid mind igati aidata, aga tulemust väga ei olnud. Püüdsime minu majakaaslastega kontakti saada, aga kuna mul ei olnud telefoni ja ma ei tea nende numbreid peast siis ei viinud see ka kuhugi.
Mul hakkas juba paanika tekkima, sest pidin kell 11 Ricky ja Dale'iga kooli juures kokku saama, et meie rühmatöö üle vaadata ja kell 12 pidime seda esitama. PAANIKA, sest kell oli juba pool 11. Siis nad andsid mulle jalanõud ja jope ja raha bussipileti jaoks. Läksin siis linna ja sain poistega kokku. Ma olin üsna endast väljas, aga nad olid nii toredad ja lohutasid mind, nii et enesetunne läks natuke paremaks. Oma rühmatöö saime ka kenasti esitatud, ma jäin täitsa rahule meie sellega. Tagasiside õppejõult oli ka hea. Pärast võttis Ricky mu oma hoole alla, sest mul polnud ju kuhugi minna. Selleks ajaks olin Trishiga kontakti saanud ja selgus, et ta lõpetab kuskil 5 ajal alles. Seega olin umbes kella 4-ni Ricky juures, ja siis jalutasin koju. Kuna mul oli natuke aega mõelda, kuidas seda olukorda lahendada, sest lihtsalt teisest võtmest poleks palju kasu olnud. Kuna minu võti oli seespool ikkagi ees. Siis võtsin tee peal pargist puuoksa kaasa. Koju jõudes pistsin käe sellest kirja august (teate küll, nagu Inglismaal need augud ukse sees, kust post sisse lükatakse) sisse koos selle oksaga ja õngitsesin võtme selle otsa. Ja kujutate ette, mul õnnestus võti kätte saada ja uks lahti teha!!!
Hiljem mõtlein, et oleks võinud seda ju juba hommikul teha, aga siis olin ma selleks liiga ähmi täis.
Aga mis ei tapa pidavat tugevamaks tegema. Seega peab vist lihtsalt oma veast õppima. Ja hea mõte oleks edaspidiseks üks varuvõti kuhugi sisse seada.
Seikluseid kui palju, vähemalt ei ole igav!

Tervitused

üle pika ajal!Ohh, vahepeal on päris palju toimunud ja päris kiire on olnud, seepärast pole nii kaua kirjutanud ka. Igatahes eelmisel reedel saime endale rühmatöö. Mina sattusin kokku kahe poisiga. Alguses mõtlesin küll, et jumal-jumal, aga minu eelarvamus haihtus esimese 5 minuti jooksul. Nii muhedaid ja toredaid poisterahvaid pole ammu kohanud :) Iseasi kui asjalikud nad töö tegemises on. Eks ma saan homme teada... Aga reede õhtuks õnnestus mul ka haigeks jääda. Kui laupäeval ei olnudki asi väga hull, siis pühapäeva õhtul oli mul 38,4 palavik ja  enesetunne oli väga halb. Nädalavahetus mööduski suuremas osas ravides ja esmaspäeva hommikuks oli palavik üle läinud, niiet sain kooli minna, nojah kooli oleks ma vist nii või naa läinud. Esmaspäeval saime Ricky ja Dale'iga ka uuesti kokku (pühapäeval saime ka). Käisime Manchesteri muuseumis. Teisipäevane kokkusaamine jäi ära, sest ühel neist oli pohmell ja teine oli pool ööd üleval olnud ja rääkinud Ameerika sõbraga. Aga see polnudki kõige halvem, sest selle ajaga sain ma juba pool oma ülesandest tehtud. Teisipäeva õhtul oli meil Eestlaste ja Eesti sõprade kokkusaamine, mis kandis nime Eesti söögi ja joogi õhtu. Ma sain kartulisalatit ja leiba! Väga hea oli. Ja muidu oli ka tore. Jälle uued tuttavad ja seekord eestlased :). Täna käisin ronimas ja palju parem oli kui eelmine kord, sest järjekord oli lühem ja ma sain koos Jackiga ronida, kes on sellega juba mõnda aega tegelenud. Seega oskas ta mind juhendada ja õpetada. 5-6 seina vallutasin, aga rohkem ei jõudnud, sest käed väsisid ära. Need värisesid veel pool tundi pärast viimast ronimist. Homme on mul ka vaba päev, sest praktika ja väljasõit on esimesel kahel rühmal, mina olen aga 3. rühmas. Seega on minul praktika järgmisel nädalal. Teoorias peakski mul üle nädala neljapäevad vabad olema. Vinge.

Pakid ja raamatud ja pangad

Eile (kolmapäeval) hakkasin oma paki jälgi taga ajama, sest sai juba 2 nädalat tema posti panemisest. Kuna tuli välja, et ema-isa olid aadressi kirjutades minu majanumbri ära unustanud, siis ei saadud pakki minuni toimetada. Tuli välja, et see ootab mind Royal Mail'i kontoris. Edasi tekkis küsimus, kus see kontor asub. Küsisin siis teed ühelt ja teiselt aga keegi ei osanud mulle täpselt öelda. Kõndisin siis enam-vähem selles suunas kus see oleks pidanud olema. Aga mingil hetkel ei osanud ikkagi enam kuhugi edasi minna. Õnneks tulin heale mõttele ja küsisin taksojuhi käest teed. Tema oskas kohe mind õigesse kohta juhatada. Edaspidiseks peab selle teadmise kõrvataha panema. Aga tegelikult olin ma täitsa õiges suunas kõndinud ja leidsin kontori päris ruttu üles. Aga kuna ma loll ei võtnud paki registreerimisnumbrit kaasa, siis ei saanud ma pakki kolmapäeval kätte ja pidin täna uuesti minema.
Eile oli ka järjekordne oleng mägironijatega. Eelmine kord oli tore, aga see kord oli 3x toredam :) 2 pubi ja lõpetasime klubis. See oli ka päris huvitav kogemus, sest tantsimiseks oli väga väga vähe ruumi. Aga tantsupõrandal olime kuni viimase looni. Tõeliselt vahva! Ja huvitav on ka see, et Eestis avatakse ööklubid enamasti neljapäeval-reedel, aga Inglismaal on pidu iga päev või siis õigemini igal öösel.
Täna oli tõeliselt Inglismaalik ilm, ehk tuul, vihm ja suhteliselt külm. Tuul oli lausa nii tugev, et painutas mu ilusa vihmavarju natuke kõveraks. Õnneks jäi see terveks, aga edaspidi peab ettevaatlik olema, sest kui tuul juba on, siis on ta tugev.
Minu tänase päeva peamine eesmärk oli minna ja avada pangakonto. See ei ole paraku kerge ülesanne, sest nad on siin natuke napakad. Seega suutsid nad mu tuju ära rikkuda ja kontot ma ka avada ei saanud. Inglased! Muud ma selle peale öelda ei oska.
Enne koju tulekut käisin läbi raamatupoest ja ostsin endale bioloogiaõpikud, mis on meile väga olulised ja tähtsad. No need on ikka Õpikud suure tähega, sest 1)kaks tükki kokku maksid 73 naela, 2)üks neist on u1300 lk paks ja teine u 500 lk, 3)nad kaaluvad koos terve tonni. Aga lisaväärtusena võib nimetada seda, et ma saan neid ka jõu tegemiseks kasutada. Igatahes võib nüüd suuremaks õppimiseks lahti minna.
Nüüd kui järgmiseks päevaks on koolitöö tehtud, istusin pärnaõie tee ja küpsistega, pleedi sisse mähitult, Nipiraamatu ette (mille ema mulle pakiga saatis) ja tundsin ennast hästi. Õues puhus samal ajal tuul vinge-vinge ja ladistas vihma.

Päevad ei ole vennad

Ma ei hakka üldse keerutama, täna oli kehv päev. Algas see juba eile õhtul. Nimelt tahtsin juuksejuuri värvida. Olin juba värvi ilusti valmis ostnud ja pähe pannud. Aga siis hakkas asi kihva kiskuma, sest juuksed ei läinud teps mitte heledamaks vaid vastupidi, tumedamaks. Ma ei saa aru, miks nad ei või pakendite peale panna vähegi sarnase tooniga pilti. Lõpetasin siis sellise kergelt hallikana. Peab märkima, et ma ei olnud väga õnnelik. Hommikul üles ärgates mõtlesin alguses, et telefon on lolliks läinud, sest väljas oli jumala pime. Aga selgus, et see on lihtsalt sügis.
Pärast hommikust loengut ostsin uue juuksevärvi ja kiirustasin koju, sest lootsin täna kodust saadetud paki kätte saada. Aga nagu juba arvata võite ei tulnud täna loomulikult mulle pakki. See tegi mu tuju veel halvemaks. Igatahes värvisin juuksed uuesti ära ja seekord oli tulemus parem.
Kuna mu e-tunniplaan on endiselt vigane, tahtsin õppejõule kirja saata ülikooli õpikeskonnas, mille vahendusel me õppejõududega ühendust saame võtta. Aga arvake mis. Loomulikult see ei toiminud. Nüüd oli mu tuju juba lihtsalt öeldes sitt.
Pärast inglise keelt koju tulles ootas mind juba uus tore üllatus. Mul polnud Internetti. Meie ruuter tahab vahest restarti, aga see asub meie kolmanda majakaaslase toas, keda polnud kodus. Siis üritasin saada tema telefoninumbrit majaomanikult. Ta lubas mulle selle sõnumiga saata. Pärast tunni ajast ootamist ei olnud mul endiselt tema numbrit. Selleks hetkeks olin ma juba alla andnud. Aga õnneks sai Trish numbri ja pärast veel tunni ajast ootamist sain ma nüüd lõpuks Interneti ka tagasi.
Ühesõnaga, mul on olnud helgemaid päevi kui tänane. Aga lõpp hea, kõik hea või mis? Loodame, et homme on parem päev, sest pärast vihma tuleb ju ikka päike välja. Kui sa just juhuslikult Inglismaal ei asu.... :)