Blogi kirjutamine pole suvel kuigi palju edenenud. Aus olles ega pole aegagi arvuti taga istuda ja pikki jutte tippida klaviatuuril. Olen üsna tegus olnud, töö, kodu (ja kodus olles on arvuti jaoks veel kõige vähem aega), suuremad ja väiksemad väljasõidud ning lihtsalt piknikud/olelemised. Enamasti on nii, et hea kui korra päevas umbes 10 ajal õhtul Facebooki ja meili vaadata saab. Ega seal enamasti midagi tarka pole nagunii. Aga pole siia lihtalt viitsinud kirjutada, kuigi tegemisi on olnud palju. See suvi on väga aktiivne olnud - linnas olles teeme pidevalt midagi toredat, siis käisime tüdrukutega Peipsi ääres rannas, Jane, Kristjani ja Teele-Riinuga 3 päeva Ida-Virumaal ning plaanis on veel palju teha. Kuid ega ma teab mis hea endast rääkija pole kunagi olnud. Mult peab ikka enamasti küsima, lihtsalt niisama ma naljalt jutustama ei hakka oma tegemistest. Vahel on see natuke halb, sest nii võib jääda mulje, et ma olen külm.... kuid tegelikult ma lihtsalt kardan, et kedagi ei huvita ja mis ma siis tüütan neid. Üsna loll mõte ma tean, sest alati ei taha ju kõik jälle uurida. Ja siis see ongi natuke nagu suletud ring.
Peale kõige muu olen ma ka palju mõelnud selle suve jooksul. Mõned asjad on selgeks mõeldud, mõned ajavad endiselt aju sõlme, mõnede puhul ma tean, mida ma tegema peaks, aga ei suuda oma teadmisi kuidagi praktikasse rakendada ning mõndadega arenen loodetavasti õiges suunas. Ennast ajab ka juba naerma, kuidas ma nii palju muretseda saan. Vahepeal tunnen, et oleks vaja kuhugi ühte STOP nuppu, millega saaks mõttetegevuse välja lülitada.
Samas avastasin just ükspäev, et muretsemise asemel võiks lugeda teksti, mis mu käele tatoveeritud on ja selle järgi siis talitada. Selline olukord ei kesta ju igavesti, miks ma seda siis ei naudi? Sest tegelikult on ju tore niimoodi. Pole kohustusi, ei pea kellelegi aru andma, olen ise oma aja peremees. Lõppeks tuleb kõik õigel ajal, tuleb lihtsalt oodata. Kõike ei saa kohe ja praegu.
Naljakas, kuidas kodus olles aeg kohe eriti kiiresti läheb. Lausa nii kiiresti, et meie vana-vana pommidega seinakell kiirustab alati 10 minutit ette. Igal hommikul võib ta õigeks panna, õhtuks on ta ikka jõudnud 10 minutit ette käia. Huvitav kuhu tal nii kiire on... Ja täna avastasin, et on juba 24. juuli. Kohe-kohe on august käes. See tekitab natuke paanikat. Mul tekib alati hirm kui mulle on antud piiratud aeg, mille piires tegutseda, et see kaob mu sõrmede vahelt nagu liiv. Siis on mul tunne, et ma pean koguaeg nagu marutuul ringi tormama, et kõik asjad ära teha ja kõikjal käia, kus tahaks ja plaanis. Samas tahaks rahulikult kodus olla ja vaikselt toimetada, jooksmas käia, igapäevast rutiini nautida. Ja nii ma kõigungi ühest seinast teise. Kui olen kodus, muretsen, et nüüd ei jõuagi midagi põnevat teha ega kuskil käia. Kui olen sõidus, siis on natuke kahju, et nüüd ei saa jälle mitu päeva kodus olla ja ratsutada. Kohutav. Nagu isiksuse lõhenemine. Üks Helina tahaks olla turvalises koduses rutiinis, paigas päevaplaaniga, kõik on hea ja tuttav. Teine Helina tahaks ringi sõita, seigelda, iga öö erinevas rannas/metsatukas/piisavalt suurel platsil telkida, uudistada ja vaadata. Aga see suvi on vist õnnestunud seda enam-vähem tasakaalus hoida ning boonusena olen sinna veel tööl käimise ka vahele mahutanud. Üritan seda väikest kontrollifriiki minu sees rahustada ja taltsutada. Rutiin on hea ja turvaline, aga midagi ei juhtu kui vahest sellest lahti lasta ja natuke ringi seigelda. Samas ei jõua ühe suvega kogu Eestit läbi käia ning kõiki plaane teoks teha. Järgmine suvi jõuab ju pooleli olevalt kohalt jätkata. Või hoopis uuest otsast alata.
Tegelikult on mul ikkagi väga hea meel, et ma loomaaeda tööle läksin, sest olen nii paljude nii toredate inimestega seal tuttavaks saanud, et see üksi juba kaalub väiksed ebameeldivused (varane tõusmine, kohatine tüdimus kõigist külastajatest) kuhjaga üles. Kahju, et Aune, Miia ja Priit augustis tööl pole. Aga ehk me ikka kohtume veel :)
Reedel lähen Johanna kutsel Muhumaale nädalavahetuseks. Loodan, et tuleb tore. Võib-olla kirjutan sellest hiljem, kui viitsimist ja aega on.
Seniks aga nautige suve :)
