Tere

Eile lubasin, et kirjutan oma õhtust. Alguses läksime siis pubisse, istusime niisama ja jõime õlut. Varsti suundusime edasi linna, kus toimus peamiselt meditsiini tudengite pidu, aga kõik teised olid ka teretulnud. Alguses oli rahvast üsna vähe, aga peagi oli kogu ruum inimesi täis. Väga lõbus oli tegelikult, me isegi tantsisime tükk aega. Paul oli üsna purjus, aga seda naljakam ta oli. Inglased pidutsevad sama kõvasti kui eestlased, selles ma veendusin küll eile. Koju tagasi jõudsime kuskil 3 ajal ja Paul pidi 12 ajal rongi peale minema. Ärkamine oli tal üsna raskelt läinud ja enesetunne ei olnud ka kõike parem olnud. Aga tänane päev on vaikne olnud. Hommikupoole käisin poes. Kuna suurem pood asub umbes poole tunni jalutamise kaugusel, on see mainimist väärt. Mul on küll 2 poodi ka kohe ümber nurga, aga neis ei ole eriti suur valik, seega baastoiduained tuleb suuremast poest muretseda. Täna on koduigatsus. Mõni päev ei ole midagi hullu, aga mõni päev on selle eest topelt. Pärast lõunat käisin pargis jalutamas ja õhtul arvatavasti vaatan telekat. Mul on oma lemmik kanal ka juba olemas, sealt näidatakse hästi palju Top Gear'i :). Homme mõtlesin minna kinno Smurfe vaatama. Eksi siis ole näha, mis saab. Aitäh tähelepanu eest.

Jee

Alustame eilsest õhtust. Mina näitasin Trish'ile ja Paul'ile eesti rahvatantsu ja laulu- ning tantsupidu. Siis nad küsisid, mis on Eesti kõige kuulsam bänd ja siis ma näitasin neile veel The Sun'i ka. Selle peale nad arvasid, et nad mängivad mulle siis Manchesteri muusikat. Neil oli nagunii harjutamine pooleli, täna on nad suurema osa päevast vist oma plaati salvestanud meie elutoas :). Aga täna kordus juba teist korda väga naljakas situatsioon. Nimelt eile hommikul jooksma minnes, kui ma olin juba välis uksest väljas,avastasin, et mul on sussid jalas. Täna linna minema hakates avastasin ma seda õnneks natuke varem. Hommikune jooksutiir oli ka täna lõbusam, sest kohtasin oma teel oravat. Päris tükk aega vaatasime teineteist, enne kui ma edasi jooksin. Hiljem käisin linnas poodides raha kulutamas. Ostsin mõned riideesemed ja juuksesirgendaja ja 2 karpi, kuhu oma asju paigutada. Käisin ülikoolis ka, tahtsin teada, kas minu dokumentidega on ikka kõik korras. Sealt öeldi, et mulle on juba mailile kiri saadetud. Koju jõudes leidsingi postkastist kirja, kus sooviti mulle õnne. Nüüd olen ametlikult ülikoolis sees, varsti saadavad nad mulle ka kirjaliku kinnituse :). Jumal tänatud, nüüd on mu süda rahul. Kuid bussiga sõitmisest veel. Nimelt täna sõitsin bussi teisel korrusel päris ees, muidu on täitsa vahva, aga siinsed bussijuhid ei tea suurt midagi pikivahest. Teise bussi taga seisma jäädes on nende vahe max 20 cm. Päris mitu korda pidin ennast kõvast tagasi hoidma, et mitte hüüda "Vaata kuhu sa sõidad!", sest tõesti oli tunne, et kohe põrkame ees seisva bussiga kokku. Aga muidu on tore. Täna pidime õhtul veel välja minema. Eks ole näha, mis saab. Sellest juba homme.

Nädal ongi täis

Nüüd olen nädala Inglismaal olnud, tegelikult on see päris ruttu läinud. Aga eilsest ja tänasest siis. Olen mõlemal päeval koos oma uue majakaaslasega linnas käinud. Natuke ringi vaadanud, et kus mis asub. Nüüdseks olen sõitnud ka juba päris mitu korda doubledecker'iga ehk siis kahekordse bussiga ning täna proovisin ära ka inglaste rahvustoidu fish and chips (ohtras õlis praetud kala ja friikartulid). Ütleme, et iga päev seda ei sööks :) Trish(majakaalsane) ütles ka, et inglased ei toitu tervislikult. Kohtusin täna ka tegelasega, keda kutsutakse "crazy bus lady". See on üks naisterahvas, kes tuleb bussi ja räägib kõva häälega kõigile igasuguseid vandenõuteooriaid.  Linn ise on selline....üsna tavaline linn tegelikult. Eks siin on ka ilusamaid kohti, aga ma pole neid veel näinud, nt raekoja plats. Homme on plaanis natuke poodides ringi vaadata ja ülikoolis ära käia. Üritasin täna ka, aga kuna siin oli bank holiday(neid pidi olema 4 korda aastas, kus paljud asutused ja poed on kinni ja bussid ei sõida nii tihedalt), oli kool kinni. Ehk on homme rohkem õnne. Ostsin endale Inglismaa sim kaardi ka. Jubedus kui pikad telefoni numbrid neil on. 11 või 12 numbrit. Mul ei jää see iialgi meelde. Trish'il on sõber külas ja nad plaanivad plaati salvestama hakata, seega on mul tasuta kontsert soolas :) ja pärast pidin neile veel näitama eesti rahvatantsu videot, sest ma ei osanud seda kuidagi oma vähese inglise keelega neile kirjeldada. Ning teen endale ühe tervisliku õhtusöögi ka vastukaaluks tänasele lõunale :) Head ööd!

Ja kohal ma olengi

Neljapäeva õhtuks sain lõpuks Interneti, jessss!
Aga algame siis algusest. Kui olime lennukist maha tulnud ostsime kohe ära piletid otsebussile Manchesteri. Siis läksime sööma, sest lennukis sai süüa ainult raha eest. Bussisõit oli päris huvitav ja läks kiiresti. Esimene mida tähele panime oli, et siin on tõesti kõik sellised punastest tellistest majad nagu me filmidest oleme näinud. Samuti nägime ära lambad ja eile sain tunda ka Inglismaa vihma. Aga Mcr-i kohale jõudes läksid meie teed Heleniga lahku. Ma hakkasin mööda Princess road-i kõndima, sest see tee viib minu kodu juurde, aga mõne aja pärast hakkasin kahtlema, kas ma ikka olen õigel teel ja küsisin ühe naise käest. Ta oli väga abivalmis ja viis mu peatänavale, et saaksin võtta takso, sest kohvriga oleks see liiga pikk ma kõndida olnud(umbes 45-50 min kõndida).Seega jõudsin üsna ruttu ja ilma viperusteta oma uude koju. Maja omanikud on imdialastest veidi vanem paar, väga sõbralikud ja toredad. Õhtul olin pingelangusest väga väsinud ja koduigatsus hakkas juba ligi hiilima. Läksin magama. Kolmapäeval tegelesin hommikupoole koristamisega, sest majas pole mõnda aega sees elatud. Majast endast niipalju, et see on 3kordne, minu tuba ja duširuum on esimesel korrusel, köök ja elutuba teisel ja teised magamistoad ja duširuumid kolmandal. Muidu on elamine igati korralik ja kena, kõik eluks vajalik on samuti olemas. Ainult et kui ma oma toa olin tolmuimejaga üle tõmmanud ja sellega teisele korrusele kolisin, ei läinud see enam käima....Käisin enda kodu ümbruses jalutamas. Poed on minu maja nurga taga, seega esmavajaliku saab 5 minutiga kätte, samuti on mõne minuti jalutamise kaugusel ka park, kus saab jooksmas käia. Aga poed on praegu üldse huvitavad kohad. Põnev on ju vaadata, mida siis Inglismaal ka müüakse. Minu kodu juures olevate väikeste poodide müüad küsisid juba, kas mul on kõik ikka korras, sest ma lihtsalt käisin umbes kahe riiuli vahet väga mitu korda ja vaatasin suure huviga kõike :) Hindadega on siin ka teistmoodi, nimelt on enamikele asjadele hind juba peale trükitud. Mina alguses otsisin ja sain juba pahaseks, et miks nad hinnasilte välja ei pane, aga siis sain asjale pihta. Aga eile oli ikka väga suur koduigatsus, nutsin päris mitu korda. Alguses ma mõtlesin, et ei taha kodustega rääkida, et see teeb asja veel hullemaks, aga kui olin emaga rääkinud, läks tegelikult olemine ikka hoopis paremaks.
Täna on olemine juba parem olnud, hommikul käisin jooksmas ja pärast mõtlesin kesklinna poole jalutada. Alguses läksin ikka täitsa vales suunas, aga siis küsisin teed natuke ja teine kord õnnestus paremini. Käisin oma ülikooli linnaku juures. Mõni päev peaks kesklinnas ka ära käima. Kui koju jõudsin, siis selgus, et mul on nüüd Internet ka lõpuks. Käisin täna ühes pubis söömas ka ja pubid on siin ka tõesti sellised nagu filmidest nähtud. Inimesed istuvad õlleklaasiga ja räägivad juttu, selline paras melu on. Isegi kell 4 päeval. Aga nüüd peaks minema süüa tegema. Head ööd teile!

Paanika

Kurat, ma ei suuda enam keskenduda. Miks mul ülikoolilt kirja ei ole? Ja kell on nii palju, aga mul on veel nii palju asju vaja teha!!
Aga me käisime täna pildistamas, nii lõbus ja tore oli. Aitäh Valts!

Tallinnas

Tavaliselt ei ole minu ühepäevased asjalikud pealinnas käigud nii toredad. Täna aga, võta näpust, oli naeratamiseks põhjust kui palju :). Kõigepealt nägin ma Toomast, rääkisime juttu. No see on ammu teada, et siis on mul suu kõrvuni :D. Teiseks käisin kinos Potteri viimast osa vaatamas, tore oli. Kärtsu, mürtsu ja õnnelik lõpp, mis sa veel tahad. Siis võeti mind Viru keskuses rajalt maha, et teha mulle kiiresti "hästi ilus meik" loomulikult oli selle sügavam mõte mulle puuder ja põsepuna maha müüa. Kahjuks ei läinud ma õnge, aga see noormees, kes minu peal oma müügitehnikat proovis oli lihtsalt tore ja naljakas:) kes ikka suudab tõsiseks jääda kui sulle kilgatakse, et sa oled niinii armas :D. Ja mainimata ei saa jätta ka seda, et ma sain uue telefoni. Me veel ei saa teineteisest alati hästi aru, aga me harjume üksteisega :).
Niiet üle ootuste lõbus ja tore linnas käik :) Aitäh!