Ronime

Eile oli mul koolis vaba päev. Hommikul läksin 11ks aiandisse tööle, aga sain ainult tunni olla, sest pool 2 oli mägironijate kogunemine Unioni juures. Jõudsin kenasti õigel ajal kohale isegi. Siis koguti meid kokku ja pidime täitma ankeedi oma oskuste kohta. Need, kellel oskuseid ei olnud, said instruktori. Paberimajandus korda aetud, hakkasime siis Manchesteri ronimiskeskuse poole vantsima. Umbes pool tundi läksime sinna. Kui lõpuks kohale jõudsime oli üllatus suur, sest tuli välja, et see asub kirikus! Originaalne. Kuna see oli meie esimene kord, oli rahvast palju ja pidime päris tükk aega ootama, aga polnud väga hullu, sest meil on siin viimased 2 päeva täielik suvi olnud, umbes 25 kraadi sooja. Järjekorras seistud, saime lõpuks ronima minna.
Alguses pidime tegema tiimitööd, ehk üks ronis ja 4-5 inimest turvasid teda ja pärast sõidutasid alla. Päris raske oli, pean tunnistama ja minu suhteliselt väike kasv ei tule mulle siin kasuks. Aga kui ma jätkan, siis varsti saan teile korralikku musklit näidata :) Igatahes üles ma sain ja ohh kui hea tunne siis on. Ära tegin! Aga käed olid täitsa läbi kui alla jõudsin ja täna on lihased täitsa kanged. Pärast saime proovida, kuidas kahekesi ronida. Üks ronib ja teine turvab. Tegelikult pole seal midagi keerulist, aga ma veel päris kaljusid vallutama ei lähe. Teen enne natuke nii-öelda kuiva trenni.
Ronimised ronitud, tulin ruttu koju, sest samal õhtul oli ka ronijate esimene ühine pidu. Esialgu olin täitsa graafikus, aga kui hakkasin juba bussijaama poole minema, avastasin, et olin pileti maha unustanud. Jooksuga koju ja uuesti bussijaama poole. Siis olin ma juba kõvasti hiljaks jäämas. Bussi ka ei tulnud ega tulnud. Kui ta siis ükskord kohale jõudis oli kell juba lootusetult palju. Aga meie kohtumispaiga juures bussist maha tulles, selgus, et peale minu oli seal veel teisigi ronijaid, pealegi veel klubi asepresident ja sekretär. Seega oli kõik kontrolli all. Kogunemispunkt oli ühes pubis, siis käisime korraks Unioni baaris ja lõpp-punkt oli Missoula ööklubi. Peo teema oli röövlid ja politseid, seega aheldati meid pidevalt käeraudadega kellegi külge kinni, et kõik ikka tuttavaks saaksid.
Alguses ma ikka kahtlesin, et kas minna või mitte, aga tegelikult oli väga tore. Sain teiste ronijatega tuttavaks ja ka mitte ronijatega. Üldse oli väga lõbus. Ja kõik küsisid pidevalt, et kas mul on ikka kõik korras ja kas mul on ikka lõbus. Armas :)
Täna pidi mul olema loeng tervise- ja ohutusnõuetest laboris ning keegi pidi rääkima õpikust, mis on bioloogidele väga hea. Aga kui kõik juba kohal olid, tuli välja, et see jääb hoopis ära. Oli mingi segadus ja õppejõud oli ka vist haige. Seega oli mul täna ka vaba päev. Saime eestlastega kokku ja leppisime meie esimese ühise istumise kokku. Eesti toidu ja joogi õhtu. Siis saan ma kartulisalatit ja leiba süüa. Ei jõua ära oodata!

Üliõpilane Parnamagi

Vot täna on mul tõesti juba üliõpilase tunne. Esimene loeng oli molekulaarbioloogia. Me küll ei läinud veel päris aine juurde, õppejõud rääkis üldiselt, mida õppima hakkame ja kuidas hindamine toimub ja kõike sellist. Aga natuke tegi sissejuhatust ka juba. Mulle tuli kohe meelde kõik, mida ma õp Marani juures õppisin. Tegelikult on mul vist kõik see enam-vähem õpitud juba, nüüd on vaja lihtsalt inglise keeles üle korrata :) Igatahes tuli mul kohe tahtmine oma "Bioloogia koduõpetaja" lahti lüüa ja molekulaarbioloogia osa lugema hakata. Kindlasti teen seda lähipäevil. Siis oli mul paari tunnine paus. Käisin selle aja sees linnas ja ostsin endale lõpuks bussipileti ära. Aastapileti. Maksis 200 naela, aga kokkuvõttes tuleb ikkagi odavam kui miskit muud moodi bussisõidu eest maksta ja bussiga sõitmist ma ikkagi vältida ei saa. Kodus tegin süüa ja koba nagu ma olen, ajasin endale punast peeti pluusi peale. Õnneks panin kohe pessu ja tuli kenasti maha. Kell 4 hakkas mul Inglise keel, mis on mulle kui välisõpilasele kohustuslik. Läksin natuke varem kohale, sest mul on tunniplaaniga mingi jama, see on vale. Aga loodame, et nüüd saab asi korda, andsin endast neile teada ja lubasid asja korda ajada. Inglise keel siis. Meie välisõpilaste rühm koosneb umbes 50% ulatuses kreeklastest. Ja neist 2 on tüdrukud, kõik teised poisid. Kuna neid on nii palju pani õppejõud meid istuma vaheldumisi - üks kreeklane ja üks mitte kreeklane jne. Täitsa lõbus seltskond peab märkima. Ja veel toredamaks teeb asja see, et meie õppejõud on ka väga muhe. Manchesterist pärit, tulihingeline Manchester United'i fänn :).
Esimene päris koolipäev oli seega edukas, loodame, et edaspidi läheb samas vaimus.
Ahjaa, kui ma Eesti ja Eesti sõprade klubi liikmeks astusin, oli vaja oma nimi kirjutada. Mõtlesin siis, et kirjutaks vahelduseks oma perekonnanime õigesti ja kusjuures päris kummaline oli Ä-le täppe peale teha, sest viimasel ajal olen ju pidanud kogu aeg ilma läbi ajama. Juba hakkavad veidrused külge tulema...
Homseni!

Söök

Täna vaatasin netist ENSV-d ja seal nad sõid kõigepealt suppi ja pärast viinereid kartuliga. Ohh kuidas ma tahaks viinerit. Ema rääkis, et ta tegi kapsasuppi, kuigi ma muidu ei ole eriline kapsasupi fänn, siis praegu tahaks küll ühe kausitäie. Ja leiba! Ma loodan, et te teate kuidas teil veab, et te kõikki neid häid asju nagu leib, viinerid, kohukesed jne süüa saate. Mina pean veel 3 kuud ootama, enne kui head kodust sööki saan...Pasta ja pizza ei kõla praegu pooltki nii ahvatlevalt kui juurviljasupp või hapukapsad ja ahjuliha.
Ja siis tahaks veel istuda kodus, soojas köögis pliidi ees ja teed juua. Ja saunas käia ja ratsutada ja oma voodis magada ja veranda peal raamatut lugeda ja aias jalutada ja...
Reedel käisin ujumas, väga mõnus oli üle pika aja. Tahaksin nüüd iga nädal korra käia, hea vaheldus jooksmisele.
Homme on esimene päris loeng, loodame,et läheb edukalt :)

Freshers festival

Nüüd on mul õpilaspilet käes ehk kõik teed ülikooli juures lahti. Täna oli veel loeng, kus tutvustati natuke meie eriala aineid mida õppima hakkame sellel aastal, ehk molekulaarbioloogiat ja bioloogilist mitmekesisust. Tundub põnev.
Pärast läksin uutele õpilastele mõeldud festivalile, mille mõte on see, et saaksime liituda ülikooli juures tegutsevate  ühingutega ja loomulikult oli seal ka palju spordiklubisid ja ööklubisid, baare, söögikohti jne, kes üritasid meid endale klientideks meelitada. Selleks jagavad nad igasugust nänni laiali. Seega esimese 5 minuti jooksul oli mul terve peotäis kotikesi, kus oli igasuguseid asju sees. Sain kõike, alustades pastakatest lõpetades moosiga. Homme jälle, ehk jagatakse siis midagi uut :D. Igatahes panin ennast kirja MMU ratsutamis klubisse, eks ma siis vaatan, kas nendega ka liitun.

Tere kool!

Täna oli minu esimene koolipäev. Pidin kell 10 koolis olema, seega ärkasin natuke varem, 7.45. Aga lõpuks mõtleisin, et oleks ikkagi pidanud veel natuke varem ärkama, sest juuksed ei jõudnud ära kuivada. Aga see polnud just maailma lõpp. Bussis istudes hakkasin aga küll juba kartma, et jään hiljaks, kuigi läksin piisava varuajaga. Tuleb välja, et enne kümmet on liiklus väga tihe, seega tavalise 15 minuti asemel sõitis buss peaaegu 30 minutit. Õnneks jõudsin siiski kenasti kohale. Kõigepealt kogunesid kõik eelaasta õpilased, kes hakkavad õppima teaduskonnas  Science and Engineering ühte auditooriumisse. Saime endale portsu vihikuid ja pabereid, mis on kõik abistavat infot täis, isegi päeviku saime. Siis räägiti sissejuhatuseks natuke, mis see foundation year on ja loeti mitu korda sõnad peale, et loengutes tuleb kindlasti kohal käia ja kursusetööd õigeaegselt ära teha jne. Aga räägiti ka õppekorraldusest ja muust vajalikust. Siis oli pooleteise tunnine paus. Pärast seda kogunesime uuesti ja siis räägiti veel õppekorraldusest ja raamatukogust ja õpilasesindusest. Põnev.
Oma tunniplaani saan alles neljapäeval teada, aga nii palju võin juba öelda, et vähemalt sellel semestril on mul 4 ainet. 1) Alusteadmised kõrghariduse omandamiseks, 2) Akadeemiline inglise keel, mis oli mulle kui välisõpilasele kohustuslik, 3) Molekulaarbioloogia ja 4) Bioloogiline mitmekesisus. Ma arvan, et ei tule väga konti murdev tunniplaan, loodame.
Homme saan oma õpilaspileti kätte. See on kõige tähtsam, ilma selleta pole sind ülikooli jaoks olemas. Homme kohtume ka välisõpilaste nii-öelda tugi isikutega ja loomulikult ka õpilastega.
Nüüd lähen aga ennast tänase lektüüriga kurssi viima.
Tsau

Vabatahtlik

Käisin täna esimest korda vabatahtlikuna tööl. Tegutsesin ühes heategevuslikus aiandis. Käisime ühe projekti raames linna ilusamaks tegemas, ehk rajasime kena lillepeenra. Päris mõnus oli üle tüki aja päriselt midagi asjalikku teha. Kella 11-st umbes kella 3-ni toimetasime.
Koju jõudes oli mul ukse taga kaua oodatud pakk kodust. Ohh kui hea meel mul oli! Sain mett ja kohvi ja teed. Selline tunne oli kohe nagu oleks tükike kodust mulle siia saadetud.
Kokkuvõttes oli täna täitsa tore päev. Homme lähen linna ja vaatan, mis ma seal peale hakkan. Aga kõigepealt naudin hommikul dušši, sest sain täna ka näokoorijat ja ostsin endale kehakoorija ka. Seega tuleb pikem lodistamine :D

Külmutatud tort

Just nimelt. Inglismaal saab vist kõike külmutatult osta. Isegi torti. Täna linnast koju minema hakates oli tuju millegi pärast natuke kurb ja poes olles nägin külmkapis torti. Mõtlesin siis, et ostan endale ühe, selline ilus väike. Koju jõudes võtsin karbist välja ja panin laua peale sulama. Nägi täitsa ilus välja teine. Sulas siis 3 tundi ja proovisin, maitses ka täitsa hästi. Arvestades, et see oli külmutatud tort, ei saa midagi halba öelda. Aga pean tunnistama, et koogi söömises olen lahjaks jäänud. Sõin ära pool, ja muidu poleks ma selle peale silmagi pilgutanud, sest see tõesti ei ole eriti suur tort, aga praegu ma küll rohkem süüa ei taha. Ökk on olla. Aga homme peab veel teise poolega hakkama saama. Äkki Trish tahab ka torti...

Manchester United

Käisin täna Manchester United'i jalgpallistaadionit vaatamas. Kõigepealt uurisin kaardi pealt täpselt järgi, kust lühem tee läheb. Aga vahepeal tahtis üks indialane minuga hirmsasti sõbraks saada ja ma olin natuke häiritud, seega magasin õige teeotsa maha ja läksin üsna korraliku ringiga. Aga kohale igatahes jõudsin. Väljak on suur, kohe tõeliselt suur. Vähemalt väljast vaadates, sest sisse ma loomulikult ei saanud minna. Aga nüüd on mul kindel eesmärk sinna jalkat vaatama minna. Kujutan ette, et see on päris võimas elamus, kui kõik tribüünid rahvast täis on...
Tagasi tulin siiski lühemat teed pidi. Umbes tund aega, mis on nagu silmapilt võrreldes sellega, et läksin sinna umbes poolteist tundi. Igatahes mu jalad olid päris väsinud, kui koju jõudsin. Ja tagasi tulles nägin ratsapolitseid. Kaks ilusat hobust, üks valge ja teine hall, kõndisid mööda. Mul tuli kohe hirmus igatsus Aamori ja ratsutamise järgi.
Ma olen avastanud, et mu majakaaslasel Trish'il on naljakas komme. Kui mina endale teed teen, siis panen umbes tassi jagu vett veekeetjasse, aga tema paneb terve kannu vett täis ja siis teeb endale tassi teed :D
Ja tänasest on mul olemas lennuki piletid koju ja tagasi siia. Ehk siis jõuludel näeme!
Aga vahepeal peate ikkagi leppima minu kirjutistega. Tsau!

Tahtsin täna hommikul minna Pargi jooksule. See toimub igal laupäeva hommikul, joostakse 5 km. Aga algab juba kell 9 hommikul. Panin siis endale kõik äratuskella helisema ja puha, aga võta näpust. Õhtul ei tulnud kuidagi und, magama jäin alles kuskil kell 2 ajal. Kui telefon hommikul pool 8 helises, ärkasin küll ülesse, kuid jäin uuesti maga. Nii palju siis sellest. Aga pärast läksin ikkagi ise jooksma.
Täna käis üks poiss tuba vaatamas, aga ei tea, kas ta elama ka tuleb. Eks ole paista.
Siis mõtlesin, et käin täna jala kooli juures, vaatan, kaua sinna kõnnib. Kuskil 40 minutit sellist mõõduka tempoga  kõndimist. Peab vist ikka bussiga sõitma hakkama, igapäevaselt peaaegu 2 tundi ainult kooli ja koju kõndimisele kulutada on ikka natuke liiga palju, ma arvan.
Pärast käisin veel Manchesteri muuseumis. Täitsa huvitav koht. Läheb päris palju minu wildlife biology teemasse, sest palju on loomade topiseid ja skelette ja juttu nende juurde. Sain kohe targemaks ka, nimelt mõtlesin juba ammu, et huvitav mis suured pardid need meie pargis elavad. Nüüd sain teada, et need on Kanada haned. Ja Manchesteri muuseumis oli Eesti riigivapp! Ma ei saanudki päris täpselt aru, miks see seal oli...Olid nagu looduse sümbolid, mis tähistavad tugevust ja visadust jne. Ja tamm tähistab siis tugevust, ning näitena oli meie vapp. Igatahes tõi see naeratuse näole.
Muud põnevat ei olegi toimunud. Järgmine nädal on ehk veidi huvitavam...

Täna hommikul ärkasin selle peale, et väljas sadas meeletut paduvihma...Inglismaa ikkagi. Aga ülejäänud päev oli  üsna normaalne ilm, ainult korra sadas veel natuke, sain oma ilusa vihmavarju ikka lahti teha :) Pärast oma igahommikust rituaali ehk jooksmas käimist ja hommikusööki läksin kõigepealt ülikooli. Sain kirja, mille pean nüüd haigekassasse saatma, et tervisekindlustust saada. Leidsin seal ka lendlehe, kus on kirjas paar netilehte, kust saab uurida vabatahtliku töö kohta. Tahaks midagi teha, vähemalt kuni kooli alguseni. Siis jalutasin kesklinna. Kuna mul polnud oma tähtsat kirja kuhugi vahele panna, ostsin ajakirja "Elle". Juudas küll see on alles pirakas 378 lk. Selline keskmine romaan. Aga vähemalt oli sellega küünelakk kaasas :) Siis läksin kinno. Film oli "One day", hea film oli. Aga huvitav oli see, et piletit ostes ei pea kohta valima, lähed saali ja istud kuhu tahad. Seega on vist kasulik natuke varem kohale minna, et hea koht saada. Õnneks oli vaatajaid vähe. Ja reklaamid kestsid pool tundi. Pärast filmi käisin korra poes. Proovisin ühte kleiti. Ilus kleit oli. Tagasi sõitma hakkasin natuke enne kella 6te ja siis oli tipptund, ehk koju jõudmine võttis natuke rohkem aega ja ema jõudis juba muretsema hakata, sest pidime kell 6 skype-is kokku saama. Aga poole tunnise hilinemisega jõudsin siiski kohale. Pärast tegin süüa, omletti juurviljadega. Üldse olen ma juba peaaegu nagu taimetoitlane, 90% toidust on juurviljad, sest nendga saab kergelt ja kiiresti söögi valmis. Ja odavamalt ka. Vaatasin täna juba lennuaegu ka. Täitsa sobivad ajad on olemas, et jõuludeks koju tulla, varsti peab ära broneerima. Ahjaa, ma olen suutnud kuskil külmetada, sest täna tundsin, et kurk on valus. Õnneks on mul tüümiani kreem kaasas ja ööseks panen emme tehtud salli kaela. Homseks olen terve.
Aga tundub, et nüüd käin juba linna peal ringi sellise näoga nagu teaksin kuhu ma lähen, sest minult on päris mitu korda teed küsitud. Kahjuks ei ole ma veel osanud kuhugi juhatada, sest tean ainult oma trajektoori, mis koosneb bussijaamast, kaubanduskeskusest ja kinost enam-vähem. Mõnda kohta oskan tegelikult ikka veel minna :)
Aga nüüd lõpetan ja uurin natuke oma jurakat ajakirja. Seda annab ikka tõesti terve kuu lugeda vist.