Väike My

Eile sain Helerinilt jõuludeks ühe ütlemata toreda raamatu - "Väikese My mõtteteri". Jagan teiega mõnda originaalsemat.
"Ohoo!" lausus v'ike My lugupidavalt. "Ta on nüüd vihane. Ta lausa särtsub."

"Uskuge mind, ma olen kohutavalt tark!"

"Ära kahetse kõike kogu aeg taga," tähendas väike My

My kehitas õlgu ning puges tagasi sambla sisse. Ta oli sageli näinud, kuidas kedagi oodatakse vales kohas, oodatakse lihtsameelselt ja meeleheitlikult. Sinna ei saa midagi parata, vahest see peabki nõnda olema.

"Ma ei karda isegi sipelgaid!" vastas väike My

"Mõned on hiigla heas tujus," tähendas väike My."Oleks parem kui mõned valvaksid oma viskikasti."

"My on jälle piparriisikaid korjanud," m'rkis Papa. "Mullu korjas ta kärbseseeni."
"Loodame, et ta tuleval aastal jõuab kukeseenteni," lausus Mamma. "Või vähemalt pilvikuteni."
"Lootus on alati hea asi," märkis väike My ning turtsatas endamisi.

"Nüüd teeme sõitu," lausus väike My ja laotas oma eelikusaba õela põhjatuule ees laiali. Ta hakkas liuglema lumelaikude vahel siia ja sinna, tüüris jalgadega ning hoidis kindlalt tasakaalu, nagu see on loomulik, kui sa oled My.

"Hirmuta neid Urriga!" pani too ette. "Minu õde teeb nii."
"Ja sina muutud siis kohe paiks?" küsis Nuuskmõmmik.
"Muidugi mitte!" naeris My nii, et kukkus istuli.

Jää ajas end kummi, kerkis ja vajus ning puhuti kärgatas niisuguse jõu ja võimsusega kahuripauk, et väikesel Myl jooksid külmad mõnuvärinad mööda selgroogu alla. "Peaks need lollpead mind ainult mitte päästma tulema," mõtles ta. "Siis rikuvad nad kõik ära."

"Väike My on harjunud iseenda eest hoolitsema," ütles Mymla tütar. "Ma muretsen rohkem selle pärast, kes tema teele ette satub."

"Häh, kas sa pead mind lobamokaks?" küsis väike My vastu. "Ma tunnen liiga vähe huvi teiste saladuste vastu   , selleks et neid laiali laotada. Pealegi räägivad nad varem või hiljem oma saladused ise välja."

"Kujutage ette, et nad suudavad nii vihased olla!" lausus väike My imetlevalt.

Mida märkas ja mõtles väike My, seda ei teadnud keegi.

Sellised toredad tähelepanekud siis väikeselt Mylt.
Kui me kõik vaid suudaksime natuke rohkem tema moodi olla...

Viimane pingutus

Mõned tunnid veel. Aga aeg läheb nii aeglaselt kui sa midagi väga ootad.
Eile oli natuke actionit ka. Meie küpsetusahju klaas plahvatas millegi pärast. Õnneks ei olnud kedagi sellel ajal köögis, sest terve põrand oli klaasikilde täis. Nüüd ma ei saagi lennujaamas istumiseks ja söömiseks muhvineid küpsetada.
Kohver on ka juba pakitud, aga tuba näeb endiselt välja nagu oleks orkaan siit läbi käinud :D
Igatahes kohtumiseni Eestis!

Viimane nädal

Eilne ja tänane päev on, vastukaaluks minu masendavale nädalavahetusele, täitsa toredad olnud. Eile oli mul ekspromt loen, kuna reedel oli õppejõud haige, siis tegi ta eile asendusloengu. Meid oli lausa kolm tükki kohal. Aga just tänu sellele oli väga mõnus, selline hubane. Siis käisin korraks aiandis ja viisin Helene-le Kalevi šokolaadi. Ta on ääretult lahe inimene, nii et pärast sealt tulekut oli mul veel parem tuju. Õhtul oli meil ronijatega Christmas dinner. Menüüs oli kalkun, mis ongi inglaste peamine jõulusöök. Hea oli, aga verivorsti ja hapukapsa vastu pole sellel võimalustki. Pärast liitusin veel eestlastega mõneks kokteiliks.
Täna käisin hommikul ujumas ning pärast seda tulid Ricky ja Dale mulle külla. Järjekordne Christmas dinner. Seekord oli menüüs kala ja pannkoogid jäätisega. Minu kokkamisega jäid nad igatahes väga rahule. Näitasin neile pilte meie eelmise talve lumeuputusest ja videosid laulu- ning tantsupeost. See avaldas neile muljet. Ja nad on tõelised Paula fännid.

Tüdimus

Laupäev. Igav. Tüdimus.
Mis ma siis täna tegin. Käisin hommikul kõndimas (sest joosta ma ju ei saa), võimlesin, käisin pesemas ja siis õppisin. Vahepeal tegin süüa ja siis õppisin niikaua kui ma lihtsalt enam ei viitsinud. Siis olin niisama netis. Mõtlesin täna kinno minna, aga kuna kell 4 läheb juba pimedaks siis ma ei viitsinud minna ja ilm on ka vastik. Ma lihtsalt ei oska tervet päeva toas istuda. Jah ma võiksin ju välja minna, aga kaua ma kõmbin niisama linna peal ringi. Motivatsiooni puudus. Tahan koju!

Lumi

Täna hommikul oli meil lumi maas! Ok, seda oli umbes 3 helvest, aga autode aknad olid siiski lörtsiga kaetud. Tuju läks kohe heaks. Aga üldiselt on viimasel ajal vastik ilm olnud. Igatahes palun mulle 20. detsembriks Eestisse ilus paks lumi organiseerida!
2 nädalat ongi veel jäänud ja siis saab koju. Oh kuidas tahaks juba tulla, aga see aeg läheb ruttu. Täna on esmaspäeva õhtu ja üldiselt on nii, et teisipäeva hommikuti ma mõtlen, et oh JUBA on teisipäev, nädal on peaaegu läbi. Seega ainult natuke veel pingutada ja oodata ning olengi kodus :)