Esimene nädalavahetus Manchesteris

Möödunud nädalavahetus oli esimene, mille ma tervenisti Manchesteris veetsin, otsas lõpuni. Kuna meil oli sõbral siin sünnipäeva tähistamine reede õhtul, siis tuli James hoopis siia. Sõit tegi selja küll veidi kangeks, aga muidu pidas vastu. Tegelikult tuli ta juba neljapäeva hilisõhtul. Reedeseid loenguid ma siiski ära ei jätnud. Aga õnneks lõppes viimane loeng natuke varem ja seega sain koju ka pool tundi varem. Tegime süüa ja puhkasime natuke ning oligi juba aeg välja minna.

Õhtu oli väga tore. Läksime isegi natukeseks kluppi. Ma olen veendunud, et Jamesist saaks väikese veenmisega üsna korralik rahvatantsija. Või niisama tantsulõvi. Lahkusime siiski teistest natuke varem, sest tal väsis selg ära ja mina väsisin üleüldiselt ära, sest olin juba poole 8st üleval, kuna pidin hommikul enne kooli minemist veel natuke õppima.

Laupäev möödus logeledes. Magasime nii kaua kui torust tuli. Sõime hommikust ja siis võtsime kätte ja värvisime mu peegliraami üle. Aerosoolvärv ootas juba tükk aega. Nüüd on mul kena valge raamiga peegel. Siis käisime oma pohmellis sõpru vaatamas, kes elavad minust paari minuti kaugusel. Kiire käik poodi ja koju filmi vaatama. Jurassic Park oli seekord kavas. Pärast olid kõhud kõigil tühjad ning tegime õhtusöögiks tortillasid ning kutsusime Beti ka kampa.

Pühapäeval käisime koos Beti ja Sandriga linnas vast avatud Baltimaad restoranis. No olgem ausad, tegelikult oli see ikka peamiselt Vene restoran: punased nahkdiivanid ja vene popp tasustaks mängimas. Sellegi poolest maitses borši supp ja pelmeenid (kuigi need olid kanaga) väga hästi. Portsud olid muidugi üsna koduselt suured, niiet me kõik neljakesi ägisesime sealt välja veeredes. Õhtul küpsetasin veel šokolaadi kooki, sai ikka korralikult šokolaadine ja rammus. Uut Ämblikmehe filmi vaatasime ka, noh, oli kah. Printsessi päevikud oleks ikkagi parem valik olnud ma arvan.

Esmaspäeva hommikul jätsin Jamesi magama ja läksin oma jookusringile. Pärast seda äratasin ta üles, söötsin kõhu täis ja saatsin teele.

Üldiselt mööduvad mu nädalad endiselt õppimise tähe all. Ma pean ka tunnistama, et ma hakkan ära väsima. Tahaks juba pisikest pausi. Aga enne koju tulekut ma endale pausi lubada ei saa. Koju tulen 16 detsember, aga Riia kaudu. Päriselt koju jõuan 17. Palju pole enam jäänud.

Aga teie hoidke sellest lumest küünte ja hammastega kinni. Tehke teda juurde ka!