"Ohoo!" lausus v'ike My lugupidavalt. "Ta on nüüd vihane. Ta lausa särtsub."
"Uskuge mind, ma olen kohutavalt tark!"
"Ära kahetse kõike kogu aeg taga," tähendas väike My
My kehitas õlgu ning puges tagasi sambla sisse. Ta oli sageli näinud, kuidas kedagi oodatakse vales kohas, oodatakse lihtsameelselt ja meeleheitlikult. Sinna ei saa midagi parata, vahest see peabki nõnda olema.
"Ma ei karda isegi sipelgaid!" vastas väike My
"Mõned on hiigla heas tujus," tähendas väike My."Oleks parem kui mõned valvaksid oma viskikasti."
"My on jälle piparriisikaid korjanud," m'rkis Papa. "Mullu korjas ta kärbseseeni."
"Loodame, et ta tuleval aastal jõuab kukeseenteni," lausus Mamma. "Või vähemalt pilvikuteni."
"Lootus on alati hea asi," märkis väike My ning turtsatas endamisi.
"Nüüd teeme sõitu," lausus väike My ja laotas oma eelikusaba õela põhjatuule ees laiali. Ta hakkas liuglema lumelaikude vahel siia ja sinna, tüüris jalgadega ning hoidis kindlalt tasakaalu, nagu see on loomulik, kui sa oled My.
"Hirmuta neid Urriga!" pani too ette. "Minu õde teeb nii."
"Ja sina muutud siis kohe paiks?" küsis Nuuskmõmmik.
"Muidugi mitte!" naeris My nii, et kukkus istuli.
Jää ajas end kummi, kerkis ja vajus ning puhuti kärgatas niisuguse jõu ja võimsusega kahuripauk, et väikesel Myl jooksid külmad mõnuvärinad mööda selgroogu alla. "Peaks need lollpead mind ainult mitte päästma tulema," mõtles ta. "Siis rikuvad nad kõik ära."
"Väike My on harjunud iseenda eest hoolitsema," ütles Mymla tütar. "Ma muretsen rohkem selle pärast, kes tema teele ette satub."
"Häh, kas sa pead mind lobamokaks?" küsis väike My vastu. "Ma tunnen liiga vähe huvi teiste saladuste vastu , selleks et neid laiali laotada. Pealegi räägivad nad varem või hiljem oma saladused ise välja."
"Kujutage ette, et nad suudavad nii vihased olla!" lausus väike My imetlevalt.
Mida märkas ja mõtles väike My, seda ei teadnud keegi.
Sellised toredad tähelepanekud siis väikeselt Mylt.
Kui me kõik vaid suudaksime natuke rohkem tema moodi olla...
Täiendan loetelu:
ReplyDelete* Väikesega on palju ohutum arveid klaarida.
* "Kas ta polnud veidi imelik?" küsis papa kõhklemisi.
"Ta oli väga imelik," kinnitas väike My. "Täitsa segane peast."
Mamma ohkad ning püüdis jalgu sirutada. "Aga seda on ju enamus neist, keda me tunneme," ütles ta. "Kas enam või vähem."
* "Kui vihastada, siis vihastada," tähendas väike My ning kooris hammastega oma kartulit. "Vahel peab vihastama, viimasel kui põnnil on õigus vihane olla."