Jajaa, ma tean, pole siia jälle jõudnud kuigi olen juba 2 nädalat kodus olnud. Pole lihtsalt suutnud ennast kokku võtta, andke andeks.

Ühesõnaga, jõudsin koju ja mõtlesin, et nüüd ei tee küll nädal aega kohe mitte midagi, aga siis avastasin, et pole siin aega laiselda midagi, kuu ajaga on vaja ära korraldada viisa, kindlustus, veel ühed lennupiletid mis ma lollakas muidugi ära vusserdasin, sokid-särgid-saapad ja mis kõik veel. Oeh, vahepeal on tunne, et ma ei tea veel pooli asju, mida mul on vaja teada. Kus ja kuidas ma Keenias elama hakkan? Kas ma pean seal ise süüa tegema? Palju ma selle eest maksma üldse pean? Siis on veel vaja endale saapad hankida, müts. Ei tea, kas Aafrika sääskedele meie sääsetõrje toimib? Palju ma puhast pesu kaasa pean võtma? Kahe kuu jagu? Seljakoti täis alukaid ja sokke oleks päris naljakas :D Hetkel on mul ainult kotitäis arstimeid kokku pandud. 5 karpi malaaria tablette sealhulgas. Loodetavasti ei teki mul suuõõne haavandeid, nahalööbeid, kõhulahtisust, juuste väljalangemist või hallutsinatsioone (kõigest mõned võimalikud kõrvaltoimed), juhei keemia!

Ahjaa, viisa jaoks pidin oma passi postiga Rootsi saatma. Ümbrikusse ja off you go! Natuke hirmus oli, ma loodan, et saan selle ikka ilusti-kenasti koos viisa templiga varsti tagasi.

Siis on mul vaja veel kõvasti lugeda ja ette valmistuda, aga nüüd keeldus printer minuga koostööd tegemast. Okei, arvutist saab ka lugeda, aga paberi pealt on ikka mugavam.

Hetkel tundub küll kõik veel üsna sassis ja puntras, aga eks ma hakkan nüüd otsast harutama. Nagunii selguvad osad asjad, nt nagu kas sai piisavalt särke ja sokke kaasa võetud, alles kohapeal olles.

Eelmine nädal hoidsin aga hoopis Teele-Riinu. Ja kodus on ikkagi mõnus olla.

Käisime pärast Helerini kaitsmist sushit söömas

Üldiselt on mul vahelduva eduga tunne, et "oh aega küll veel" ja siis "appi, appi, kuidas ma kõik asjad õigeks ajaks korraldatud saan?" Aga see on ju minu puhul üsna tavaline. Ma üritan teid siis ikka oma ettevalmistustega kursis hoida.