Ahoi!

Üle pika pika aja, aga seekord on mul teile midagi öelda: MUL ON ÜLIKOOL LÄBI!!!! Eelmisel neljapäeval tegin oma esimese ja viimase eksami ning siirdusin otse kell pool 12 päeval pubisse, et see õllega alla loputada. Tegelikult polnudki nii hull, ma arvan, et läks täitsa normaalselt.

Pingelangus oli aga üsna kõikehõlmav. Kui ma kell 6 õhtul pubist koju tulin tabas mind korralik peavalu, millele järgnes varsti seljavalu. Sõime veel Betiga pitsat ja vaatasime filmi ning kell 10 õhtul olin ma voodis. Reedel oli üleüldine (pinge)langus, sest kuidagi ei olnud hea olla (ning kuna ma magama minemise ajaks olin juba täitsa kaine siis välistasin ma pohmelli), vahepeal tundus, et nagu hakkaks uuesti haigeks jääma, siis oli lihtsalt pea paks otsas või valutas. Ei saanudki aru, mis mind täpselt vaevas. Tegin isegi lõunauinaku. Õhtul tuli James Manchesteri ja sõime jäätist ja läksime varakult magama. Aga pingelanguse järellainetusi tuleb ikka veel ette. Eile õhtul, enne kui James koju tagasi hakkas minema, hakkasin ma heast peast nutma. Ise ka ei osanud öelda, miks.

Pühapäeval oli mul aga pildistamine. Nimelt lubasin ma ennast juba mõni aeg tagasi ühele juuksurisalongile juuksemodelliks. Kolmapäeval valmistati mu juuksed ette: lõikus jäi samaks, aga hetkel olin ma erk oranž. Mulle väga ei meeldi ja homme hommikul lähevad mu kiharad üle värvimisele. Ma ei teagi, miks, sest natuke rohkem kui aasta tagasi olin ma just selline porgandi karva peaga ja mulle väga meeldis. Võib olla olen ma lihtsalt vanemaks saanud või siis ei meeldi see värv mulle selle lõikusega, mis mul praegu on. Igatahes, pühapäeval läksime juba hommikul kohale (James tuli kaasa), kus tehti mulle meik ja kaks erinevat soengut ja mõlemast soengust pildid. Meik oli selline, et esimese asjana tuli mulle pähe, et nüüd olen ma nagu päris panda (James kutsub mind pandaks). Tegelikult nii hirmus polnud, aga ega ennast peeglist esialgu ära küll ei tundnud. Pilte pole ma ise veel näinud, aga nad lubasid mulle meilile saata mõned kui nad on paremas välja valinud. Eks ma siis näitan teile ka. Aga mis mulle selle juuksevärvi juures siiski meeldib, on see, et väikeseks Müüks on väga lihtne kehastuda.

Tegelikult on mul veel üht-teist toimunud. Paar nädalat tagasi käisime Twigi sünnipäeva puhul kartidega sõitmas. Täitsa äge oli. Ma olin küll seal viimaste seas, aga lõbu oli laialt. Sõitsime 2x 15 minutit ja lõpuks olid käed täitsa väsinud. Tegime Jamesiga pilti ka

Ilupilt

ja naljapilt

Eelmisel nädalavahetusel oli Matti sünnipäev ja selle puhul käisime jahipüssidega taldrikuid laskmas. Esimene soojendusring ei saanud ma ühelegi pihta, aga järgmises "võistlus" ringis, sain juba 5le taldrikule pihta. Tegelikult ongi nii, et kui esimesele pihta saad, siis edasi läheb juba kergelt, sest siis saab nõksule pihta. James oli üks parematest, ta sai 15st taldrikult 11le pihta. Kokku lasksime 25 padrunit igaüks. Viimased paugud olid tegelikult juba päris ebamugavad, esimesed 15 ei saanud midagi aru, aga pärast seda oli püssi tagasilöök juba natuke valus. Pärast oli vist kõigil väiksem või suurem sinikas õlal. Pilti pole mul teile näidata, sest James elas mulle nii pingsalt kaasa, et unustas pilti teha.  

Ja mida ma siis nüüd tegema hakkan kui mul kooli enam pole? Kõigepealt ma puhkan natuke ning siis on juba terve rida asju, millega tegelema peab hakkama. Kolmapäeval lähme Ewerti ja Draakonite kontserdile! Nad tulevad Manchesteri ja sellist võimalust ei saa ju ometi maha magada. Tegelikult on mul ainult 2 ja pool nädalat veel jäänud, sest 27. tulen koju. Selle aja sees pean oma korterist välja kolima ning kõik viimased otsad veel kokku tõmbama, sest järgmisel sügisel ma ju siia enam tagasi ei tule. 

Praegu on päris mõnus hommikul kella 8ni magada ja rahulikult Terevisiooni vaadata. Täna on lausa suviselt soe ilm ka. Ilmselt kirjutan siia ühe pikema 4 aasta kokkuvõtte ka varsti, tuleb ju see asi siin kuidagi kokku võtta ja ära lõpetada.