Ahoi seltsimehed!

Ma olen täiesti elus ja terve. Kuna esialgu Ingismaale tagasi tulles ei olnud eriti millestki kirjutada ja tahtmist ka polnud, aga viimased kaks nädalat pole mahti saanud siis ongi siin juba päris kaua tühjus valitsenud. Aga võtan ennast nüüd jälle kätte ja viin teid asjadega kurssi.

Esimene nädal möödus töökuulutusi lugedes ja CV-sid ja avaldusi saates. Pärast kahte esimest päeva ma juba nutsin. Aga siis tuli välja, et meie sõprade talupoes vabanes töökoht ja James organiseeris selle sujuvalt mulle. Seega esimesel septembril oli mul esimese koolipäeva asemel esimene tööpäev.

Minu töökohaks on Lawns Farm Shop, ehk Lawnsi talupood. Peamiseks müügiartikliks on liha, millest suur enamus tuleb nende enda talust või siis ostetakse lisa teistelt kohalikelt talupidajatelt. Peale selle veel natuke juurikaid ja igasuguseid erinevaid pirukaid. Minul ühte ja kindlat tööülesannet pole, teen seda, mida parasjagu vaja: teenindan kliente, täidan lette, kuid võib-olla kõige suurema aja veedan hoopis pirukaid tehes. Ja pirukaid on neil sada seitse erinevat sorti. Järgmine kord teen pildi postituse, kus näete erinevate pirukate valmistamist. Tegelikult on asi palju lihtsam kui esialgu tundub. Meil on kahte erinevat sorti tainas, kahe erinevat sorti piruka jaoks. Ühe sisse käib sealiha, teist sorti pirukate sisse läheb just see täidis, mida sa parasjagu tahad sinna panna. Kui pirukad on valmis siis pannakse nad sügavkülma ja müüakse külmutatult. Välja arvatud sealiha pirukad, need me küpsetame ise poes valmis ja müüme söögivalmilt.

Olen nüüd kaks nädalat tööl käinud ja olen juba üsna iseseisev ja tean juba enam-vähem mis ja kus ja kuidas. Tööl käin teisipäevast laupäevani 9-5ni. See pole küll mu unistuste töö, aga alustuseks pole viga. Boonus on see, et ma saan ise jalgrattaga hommikul tööle minna ja ei pea kedagi tüütama, et tööle saada. See aga tähendab, et igal hommikul väntan ma 40 minutit ja suurema osa teest ülesmäge. Trenn missugune! Esimesel päeval võttis ikka päris hingetuks, aga kui rahulikult minna ja vajaduse järgi jalgrattal käike vahetada siis pole hullu. Siiamaani on ilmaga vedanud ja enamikel hommikutel olen saanud lausa päikesega tööle vurada. Külma ja vihmaga see ilmselt enam nii lõbus pole. Pean ilmataadiga diili tegema. Õhtuti tuleb James mulle järgi. Eks ma hoian ikka erialastel töökuulutustel ka silma peal, aga niikaua kui peab ju ka kuidagi elama kuni midagi paremat saab.

Aga minu pettekujutelm, et kui tööl käid siis on nii palju vaba aega (õhtud, nädalavahetused) on täielikult purunenud. Kui ikka kella 6 ajal koju jõuad, süüa teed ja sööd siis polegi väga palju rohkem aega midagi teha. Jooksma jõudmisega on ikka paras tegu, eriti kui oled 8 tundi jalgade peal olnud. Aga kui ma esimese nädala lõpuks olin ikka päris läbi omadega siis teine nädal läks juba palju libedamalt ja laupäeval jõudsin isegi ilma mingite probleemideta sünnipäevale minna laupäeva õhtul.

Ilmselt hakkavad minu kirjatööd siia laekuma esmaspäeviti, sest see on mul vaba päev ja kuna James on tööl, siis on mul aega arvutis toimetada. Järgmine kord püüan pilte üles panna kui Internett minuga koostööd teeb. Seniks aga ilusat vananaiste suve teile!