Üllatus-üllatus

Lubasin küll kirjutada alles 21. juunil, aga kuna nädalavahetus oli nii meeleolukas, otsustasin selle ikkagi üles märkida. Algas see siis reedel, kui Elo mulle natuke enne kella 20.00 helistas ja küsis, et ega ma taha naisekandmise võistlusel laupäeval osaleda.Esialgu ei osanud ma peale naermise midagi kosta, aga siis mõtlesin, et no mis seal ikka, elu peab ju lõbus olema. Nimelt võtsid Soome naisekandjad, eesotsas valitseva maailmameistri Taistoga, Elo ja Sandra poes rajalt maha ja küsisid, kas nemad ei tahaks osaleda. Neil oli üks mees ilma naiseta. Aga kuna Elo ega Sandra ei soovinud osa võtta, pakuti mind välja. Ja nii ta läks, laupäeva hommikul registreerisin ennast ära ja kaalusin 49,6 kg. Kuna ka Tapio, kes mind kandis, osales esimest korda ja mina samuti, oli meil tõsine algajate õnn: vabavõistlusel ja sprindis 6. kohad ning maratonil 2. koht. Me olime väga rahul, soomlased oli veel enam rahul, sest selle aja peale olid nad meist (Elo, Helerin, Ann, Sandra ja mina) väga vaimustuses. Mind kutsuti isegi Sonkajärvile võistlema, aga kuna mina olen sellel ajal tantsupeol, pidin kutsest loobuma. Õhtul läksime Porkunisse Anni juurde grillima ja kutsusime ka soomlased kaasa.Nalja sai kõvasti, nad on ikka natuke napakad tegelased :D Õhtu lõpuks ei tahtnud nad isegi koju minna ja meid kutsuti tungivalt Soome külla :) Pühapäeva hommikul helistati juba 9.30 mulle ja küsiti, et kas nad ikka näevad veel meid.Käisime siis Eloga neile veel head aega soovimas ja ausaltöeldes hakkas juba kummaline, kui me seisime keset Maarja staadionit koos 3 soomlasega, kes meid pidevalt kallistasid.... Põhimõtteliselt oleksin ma Soome mehele saanud, kui tahtmist oleks olnud :D
Tegelikult oli väga lõbus nädalavahetus ja on, mida meenutada :)