Töö

Nüüd on kaks päeva seda "päris" tööd selja taga. Laupäeval oli lastekaitse päev, seega oli kuni 7 aastastele sissepääs loomaaeda tasuta, teistele 1 eur ning ilus ilm - täis värk. See muidugi tähendas, et terve loomaaed, kaasa arvatud laste loomaaed (LL), oli inimestega üle uputatud. Rahvast oli lihtsalt murdu, ja kõigi kastide ümber oli konstantselt inimeste summ. Mis oli siis minu ülesanne? Hommikul kõik puurid puhastada ja valmis seada, siis loomad sisse panna, tuua kitsed kitse majast alla LL ning umbes 9.45 oli meil juba järjekord värava taga. Kui inimesed sisse valgusid, siis tuli kohe hakata loomakastide juures patrullima, rääkima kõigile (hoolimata siltide olemasolust) et loomi ei tohi ise sülle võtta, siis mõne kinni püüdma, et lapsed saaksid pai teha ja nii terve päev. Ei tundu eriti raske? On ikka küll, sest pidev laste kisa ja vanemate vatramine ja päike ning soe ilm (mis iseenesest on ju hea) väsitab lõpuks ikka väga ära. Nii kiire oli, et polnud isegi aega vett joomas käia, sellest tingituna on mul veel tänagi kerge vedeliku puudus. Kell neli korjame oma kodinad ehk siis loomad uuesti väiksematesse puuridesse ja viime rongi tehes (inimene, puur, inimene, puur jne) nende öisesse majakesse, pärast seda võtame kitsed jälle rihma otsa ja viime nemad ka tagasi kitse majja puhkama. Seega minu tööpäev kestab 8-4.30 umbes. Eile oligi tegelikult õhtuks koju jõudes toss täitsa väljas, aga siis ei saanud kuidagi ilusat õhtut raisku lasta ja läksin Helerini ja Aroniga Kadrioru parki piipu tegema ja lihtsalt juttu rääkima.

Täna oli ikka kohe tore tööl olla võrreldes eilsega, sest inimesi oli normaalselt, keegi ei elanud koguaeg seljas ja sai isegi vahepeal vett juua. Minu peamised kaitsealused (nagu ka eile) olid merisead ja väikesed tibud (meil on suuremad ja väiksemad tibud). Mõlemal päeval said mu püksid merisigade poolt natuke sirtsutatud ja tibudest on ikka jube kahju vahepeal, kui lapsed neid hoolimata keelamisest kätte krabavad ja sa hirmuga mõtled, et kas ta veel elab pärast seda kui ta on muljutud ja siis maha visatud. Täna hommikul oli üks neist eilsetest vintsutsutest otsad andund. See on siis see halvem pool tööst. Aga tegelikult pole väga viga. Käsi ja nägu saab hoolega päevitada, isegi natuke liiga palju. Vähemalt sada korda päevas merisigu ja tibusid paitada. Soomlastele nalja teha ja jänesepuuris suurt hiidküülikut taga ajada. Ning nüüd võite LL ka väikest musta Helina - nimelist rotipoega näha!