2014

Käes on uus aasta ning siinkohal ei hakka tegema kokkuvõtteid ega tagasivaateid möödunud 2013ndast. See on ju põnev ainult mulle endale, aga ma kirjutan seda blogi siin ikkagi nagu teistele ka lugemiseks, siis võiks ju midagi huvitavamat kirja panna.

Ehk siis 2014
Kõik märgid näitavad, et see tuleb üks põnev, tihe, väljakutseid pakkuv ja huvitav aasta, sest:

1) On nüüd lõpuks ülikoolis läinud nii tohutult põnevaks, et ma kohe ise ka vahepeal ei usu. Kõik, absoluutselt kõik tundub nii huvitav, ühestki loengust puududa ei taha, sest siis võib ilma jääda millestki heast. Ma loen teadusartikleid peaaegu nagu põnevusromaane. Täiesti ausalt, ma ei ole kunagi nii väga õppida tahtnud kui praegu, pole kunagi olnud nii motiveeritud kui praegu.

2) Punkti 1 järelduseks võin öelda, et ma olen (pooljuhuslikult ja hea õnne toel) asunud õppima enda jaoks kõige õigemat eriala ning see oli ilmselt eelmise aasta üks parimaid arusaamisi.

3) On mind ees ootamas palju väljakutseid. Ma pean juba üsna varsti valima oma lõputöö teema, tegema päris mitu aeganõudvat ja väljakutset pakkuvat koolitööd, tegema kevadel terve uurimisprojekti algusest lõpuni. Kõige suurem, tähtsam ja ka raskem väljakutse on aga ilmselt oma lõputöö disainimine ja tegemine.

4) Ootab mind see aasta palju reisimist. Kevadel lähme kõigi bioloogia üliõpilastega Portugali, et teha nädalaga nullist terve teaduslik projekt, kus peame ise kujundama oma küsimuse, andmekogumise, andmeid koguma, neid töötlema, leidma oma küsimusele vastuse ja selle siis lõpuks üheks korralikuks tööks kokku kirjutama. See on aga hea harjutus ilmselt aasta kõige suuremat närvikõdi pakkuvale ülesandele. Ehk siis 19 juuni - 14 august veedan ma Aafrikas. See on ka see, millest mõni aeg tagasi ühes postituses väga segast juttu ajasin. Aga nüüd on juba kõik kindel, piletid ostetud ja kuupäevad teada. See on endiselt ülikooliga seotud kõik. Esimesed 2 nädalat olen suurema grupiga (ikka bioloogid) olen Tansaanias, kus meid sõidutatakse mööda erinevaid loodus- ja rahvusparke (Ngorongoro, Masai Mara, Arusha, Tarangire, Serengeti), meil on loengud CAWM-i (Colledge of African Wildlife Management) poolt ning tehakse ka andmekogumist. Kuid ülejäänud 6 nädalat veedan ma Keenias, Aberdaire-i rahvuspargis oma lõputöö praktilist osa tehes. Selleks hetkeks jääb meie grupp väiksemaks ja hakkab koosnema veel paarist 3. aasta tudengist, kes teevad oma lõputööd, mõnest magistrandist ning kahest doktorandist, kes meid ka ühtlasi juhendavad.
Mina hakkan ilmselt uurima, kuidas mõjutab suur elevantide populatsioon ühe ohustatud hirveliigi tegevust. Päris täpselt kus, kuidas ja mida, hakkan ma alles nüüd vaikselt mõtlema ja arutama ja paika panema. Hetkel veel päris täpselt ei hooma kui suure asja ma endale ette võtsin, aga vaikselt hakkan taipama, et ikka päris korraliku. Ausalt - natuke jube ja hirmutav, aga nii kohutavalt põnev! See on teema, mis mind reaalselt huvitab ja ma leian oma lõputööga vastuse päris küsimusele, mis on tegelikult ka tähtis, mitte ei ole lihtsalt välja mõeldud. Kuid see tähendab ka, et ma jään poolest oma suvest Eestis ilma ning ei saa osaleda nii mitmelgi üritusel, kus väga tahaks. Aga praeguseks olen otsustanud, et see on väike ohverdus oma tulevase karjääri heaks. Niiet kõik mu kallid, see suvi pole mind nii palju kui tavaliselt, ma loodan, et te pole väga kurvad. Samuti loodan, et saate aru kui tähtis on see reis minu jaoks.

Seega, tõotab tulla üks meeldejääv aasta!

Aga lubadused?
Aasta alguses on ju ikka kombeks anda lubadusi. Ma ei suutnud esialgu ühtegi välja mõelda. Kuid nüüd olen mõned siiski leidnud. Ma luban, et proovin rohkem küsida ja vastata, hoolida vähem teiste arvamisest ja olla rohkem mina, olla julgem. Rohkem praegu ei luba, muidu ei suuda enam lubadustest kinni pidada.

Head uut aastat! Unistage suurelt ja tegutsege selle nimel. Lõpetage kartmine või kui kardate - mis siis, tehke ikka, pärast enam ei karda ;)