Jee

Alustame eilsest õhtust. Mina näitasin Trish'ile ja Paul'ile eesti rahvatantsu ja laulu- ning tantsupidu. Siis nad küsisid, mis on Eesti kõige kuulsam bänd ja siis ma näitasin neile veel The Sun'i ka. Selle peale nad arvasid, et nad mängivad mulle siis Manchesteri muusikat. Neil oli nagunii harjutamine pooleli, täna on nad suurema osa päevast vist oma plaati salvestanud meie elutoas :). Aga täna kordus juba teist korda väga naljakas situatsioon. Nimelt eile hommikul jooksma minnes, kui ma olin juba välis uksest väljas,avastasin, et mul on sussid jalas. Täna linna minema hakates avastasin ma seda õnneks natuke varem. Hommikune jooksutiir oli ka täna lõbusam, sest kohtasin oma teel oravat. Päris tükk aega vaatasime teineteist, enne kui ma edasi jooksin. Hiljem käisin linnas poodides raha kulutamas. Ostsin mõned riideesemed ja juuksesirgendaja ja 2 karpi, kuhu oma asju paigutada. Käisin ülikoolis ka, tahtsin teada, kas minu dokumentidega on ikka kõik korras. Sealt öeldi, et mulle on juba mailile kiri saadetud. Koju jõudes leidsingi postkastist kirja, kus sooviti mulle õnne. Nüüd olen ametlikult ülikoolis sees, varsti saadavad nad mulle ka kirjaliku kinnituse :). Jumal tänatud, nüüd on mu süda rahul. Kuid bussiga sõitmisest veel. Nimelt täna sõitsin bussi teisel korrusel päris ees, muidu on täitsa vahva, aga siinsed bussijuhid ei tea suurt midagi pikivahest. Teise bussi taga seisma jäädes on nende vahe max 20 cm. Päris mitu korda pidin ennast kõvast tagasi hoidma, et mitte hüüda "Vaata kuhu sa sõidad!", sest tõesti oli tunne, et kohe põrkame ees seisva bussiga kokku. Aga muidu on tore. Täna pidime õhtul veel välja minema. Eks ole näha, mis saab. Sellest juba homme.