Ja kohal ma olengi

Neljapäeva õhtuks sain lõpuks Interneti, jessss!
Aga algame siis algusest. Kui olime lennukist maha tulnud ostsime kohe ära piletid otsebussile Manchesteri. Siis läksime sööma, sest lennukis sai süüa ainult raha eest. Bussisõit oli päris huvitav ja läks kiiresti. Esimene mida tähele panime oli, et siin on tõesti kõik sellised punastest tellistest majad nagu me filmidest oleme näinud. Samuti nägime ära lambad ja eile sain tunda ka Inglismaa vihma. Aga Mcr-i kohale jõudes läksid meie teed Heleniga lahku. Ma hakkasin mööda Princess road-i kõndima, sest see tee viib minu kodu juurde, aga mõne aja pärast hakkasin kahtlema, kas ma ikka olen õigel teel ja küsisin ühe naise käest. Ta oli väga abivalmis ja viis mu peatänavale, et saaksin võtta takso, sest kohvriga oleks see liiga pikk ma kõndida olnud(umbes 45-50 min kõndida).Seega jõudsin üsna ruttu ja ilma viperusteta oma uude koju. Maja omanikud on imdialastest veidi vanem paar, väga sõbralikud ja toredad. Õhtul olin pingelangusest väga väsinud ja koduigatsus hakkas juba ligi hiilima. Läksin magama. Kolmapäeval tegelesin hommikupoole koristamisega, sest majas pole mõnda aega sees elatud. Majast endast niipalju, et see on 3kordne, minu tuba ja duširuum on esimesel korrusel, köök ja elutuba teisel ja teised magamistoad ja duširuumid kolmandal. Muidu on elamine igati korralik ja kena, kõik eluks vajalik on samuti olemas. Ainult et kui ma oma toa olin tolmuimejaga üle tõmmanud ja sellega teisele korrusele kolisin, ei läinud see enam käima....Käisin enda kodu ümbruses jalutamas. Poed on minu maja nurga taga, seega esmavajaliku saab 5 minutiga kätte, samuti on mõne minuti jalutamise kaugusel ka park, kus saab jooksmas käia. Aga poed on praegu üldse huvitavad kohad. Põnev on ju vaadata, mida siis Inglismaal ka müüakse. Minu kodu juures olevate väikeste poodide müüad küsisid juba, kas mul on kõik ikka korras, sest ma lihtsalt käisin umbes kahe riiuli vahet väga mitu korda ja vaatasin suure huviga kõike :) Hindadega on siin ka teistmoodi, nimelt on enamikele asjadele hind juba peale trükitud. Mina alguses otsisin ja sain juba pahaseks, et miks nad hinnasilte välja ei pane, aga siis sain asjale pihta. Aga eile oli ikka väga suur koduigatsus, nutsin päris mitu korda. Alguses ma mõtlesin, et ei taha kodustega rääkida, et see teeb asja veel hullemaks, aga kui olin emaga rääkinud, läks tegelikult olemine ikka hoopis paremaks.
Täna on olemine juba parem olnud, hommikul käisin jooksmas ja pärast mõtlesin kesklinna poole jalutada. Alguses läksin ikka täitsa vales suunas, aga siis küsisin teed natuke ja teine kord õnnestus paremini. Käisin oma ülikooli linnaku juures. Mõni päev peaks kesklinnas ka ära käima. Kui koju jõudsin, siis selgus, et mul on nüüd Internet ka lõpuks. Käisin täna ühes pubis söömas ka ja pubid on siin ka tõesti sellised nagu filmidest nähtud. Inimesed istuvad õlleklaasiga ja räägivad juttu, selline paras melu on. Isegi kell 4 päeval. Aga nüüd peaks minema süüa tegema. Head ööd teile!