Nonii, nüüdseks olen ennast oma uues kodus enam-vähem sisse sättinud. Kaks päeva tuli oma asju Elise juurest enda juurde tarida. Ma tõesti ei tea, miks mul nii palju asju on... Igatahes andsin ma juba lubaduse, et see aasta ei osta ma midagi, milleta ma tõesti hakkama ei saa. Loodame, et ma seda paari nädala pärast ära ei unusta.

Elamisest endast nii palju, et see on üliõpilas elamu, kus on asi korraldatud nii, et on erinevate tubade arvuga korterid. Meie Kaarliga oleme 5 toalises korteris ja kui esialgu tundus, et me jäämegi kahekesi, siis pühapäeval tuli ikkagi üks Hiina poiss veel. Meie korterinaabrit oleme mõlemad näinud täpselt 1 korra. Hiinlased pidavatki olema veidi tagasihoidlikud ja omaette hoidma. Elab-näeb. Korteris on peale tubade veel 2 wc-d ja üks duširuum ning köök. Kolmekesi elades on kõik oki-doki, aga kui kogu korter täis oleks jääks ainult ühest duššist küll väheks. Ja külmkapp on ka väga väike. Aga sellest olenemata olen ma rahul, kuna muidu on kõik täitsa mõnus ja korralik ning suureks plussiks on see, et hommikuti kooli kõndimine võtab umbes 2 minutit. Seega mina olen rõõmus ja rõõsa, et meil elamisega vedas. Ainult, et Internetiga on mul huvitav. Meil on juhtmega nett, et paned juhtme arvuti külge ja teise otsa seina ning voila, nett olemas. Kõik on ilus niikaua kuni arvutil aku tühjaks hakkab saama, sest nii kui ma arvuti elektrivõrku ühendan, kaob ka Internett. Nii ma siis olen viimased päevad iga natukese aja tagant pidanud laadima ja siis saan natuke netis olla jälle. Homme lähen viin arvuti parandusse, ehk nad oskavad midagi teha, sest praegu ju veel saab nii, aga kui mul on vaja reaalselt tööd teha, siis ma küll kuhugi sellise korraldusega ei jõua. Fingers crossed, et asi korda saab!

Täna käisime Kaarliga endale potte, panne ja muud seesugust ostmas. Uskumatu, aga meil ei õnnestunud leida kahvleid ega pannilabidat. (neid odavaid) Kõik majapidmiskaupu müüvad poed mõnulevad, sest tudengid toovad neile ühe nädalaga vist poole aasta sissetulekust. Seega esialgu me veel korralikku süüa teha ei saa, peab võileibade ja kiirputrudega läbi ajama. Paari päeva jooksul ehk ikka õnnestub kõik vajaminev hankida.

Tore uudis on ka see, et uue õppeaasta alates on meie teada vähemalt 3 uut eestlast Manchesteri tulnud. Seega uut pealekasvu ikka tekib.

Koolist nii palju, et see nädal on veel selline alguse värk, kus aineloenguid pole vaid räägitakse kuidas asjad käima hakkavad, jagatakse tunniplaanid jne. Siiski peab tunnistama, et sõpradega täna mõtlesime kui mõnus praegu on kooli tulla võrreldes päris uute tudengitega. Me juba nagu vanad tegijad, teame kes, kus ja mis on.

Seega algus on olnud edukas. Nüüd sama hooga edasi!