Teine nädal hakkabki läbi saama. Ausalt öeldes on selline tunne nagu oleks juba teab kui kaua siin olnud. Samas ootan juba uue nädala algust, et kõik loengud nüüd täie hooga pihta hakkaksid ning saaks pea ees õppimisse sukelduda. Ma tunnen sellest natuke puudust. Siiamaani tundub kõik väga super olema. Kõik minu õppejõud, lektorid ja tuutorid on väga lahedad ja mis veel eriti lahe, on see, et nad kõik on oma alal väga tunnustatud tegijad. Kõik on tegutsevad teadlased, kes on maailma tasemel tegijad. Annab motivatsiooni ja innustust tublisti juurde. Keegi neist ei ole mingi kuivik, kes loeb juba kümnendat aastat järjest sama teksti auditooriumi ees. Loengutes visatatakse nalja, arutletakse kõik koos, küsitakse küsimusi. Minu lemmik aineks saab vist "Animal behaviour" ehk siis põhimõtteliselt loomapsühholoogia. Juba pean plaani ka paar raamatut endale juurde soetada, mis peaks olema äärmiselt huvitav lektüür.
Reedel oli meil Eesti söögi ja joogi õhtu. Vaatamata sellele, et asupaik viimase 24 tunni jooksul kaks korda muutus, läks kõik lõpuks väga hästi. Rahvast oli üllatavalt palju, laud oli lookas (minul lasus jällegi vastutus valmistada kartulisalat ja ma olin ka seekord oma ülesannete kõrgusel), inimestel oli lõbus ja minu tiim võitis viktoriini. Pärast läks väiksem ja tugevam seltskond veel linna peale edasi. Meie selle aasta president Kati on ikka tubli, sest üritus oli kõvasti kobedam kui eelmisel aastal :)
Jätkub ka saaga "Helina peseb pesu". Oma pesupesemise kaardile õnnestus mul lõpuks raha laadida ja sellega sai asi kenasti korda. Seekord panin pesu ka ikka masinasse ja sai teine ilusti puhtaks. Kui aeg jõudis kätte, et pesu kuivatisse panna, asi enam nii libedalt ei läinud. Või noh, läks küll, aga kui ma siis pesu ära tooma läksin, selgus, et kõik on alles täiesti märg. Korraks tuli juba tahmine masinat kiruma hakata, aga siis tabasin ära, et ei saa midagi teisi süüdistada, ikkagi olin ise jälle blondiin. Nimelt on kaks kuivatit üksteise peal ja nende kahe vahel on see koht kust masinat tööle saab panna. Üks paneel käib ülemise kuivati ja üks alumise kohta. Noolekesed on juures, et kumb kumma oma on. Aga ega mina siis seda ei vaadanud. Niiet kui eelmine kord pesin tühja pesumasinat, siis seekord kuivatasin tühja masinat :D Sest asjad panin alumisse kuivatisse, aga tööle panin ülemise ja oma veast sain aru alles siis, kui tahtsin riideid ära tooma minna. Aga mul on siiski lootust see pesu pesemine lõpuks selgeks saada :D
Olen ka natuke tervemaks saanud. Kuigi hääl kadus neljapäeval täiesti ära ja on endiselt natuke kähe, hakkab nohu vaikselt üle minema ja enesetunne on juba täitsa hea.
Täna käisime kinos ka. Vaatasime "Anna Kareninat". Ma soovitan kõigil seda soojalt vaadata. Film on hästi ilus ja huvitav. Kindlasti on seda natuke lihtsam jälgida, kui oled raamatut lugenud. Samas mina vist raamatut lugenud päris ei ole, aga looga olen tuttav ja sai aru küll, mis toimub. Samas on see selline film, mis paneb veel mitu päeva tagantjärgi mõtlema. Ja muidugi kui ilusad kostüümid ja soengud ja ehted! Selliseid filme vaadates tuleb mul alati tahtmine natuke aega selles ajastus elada, kus naised kandsid korsette, ilmeilusaid kleite, soenguid ja sädelevaid kalliskive ning pärleid. Igatahes kõik kinno!
Ma olen veel ühe huvitava avastuse teinud. Ma ei tea mis imelaadija mulle küll sellest parandusest anti, aga ma pole vist juba pea nädal aega oma arvutit laadinud, kuid aku on endiselt 100% täis!
No comments:
Post a Comment