Viimased päevad on hirmus kiired olnud.
Alustame sellest, et pühapäeval olin Manchester City staadionil tööl. Kella 12- 18.30. Ega töö midagi hirm rasket ju pole, aga ei ole veel harjunud 7 tundi jutti jalgade peal olema. Asja teeb väsitavamaks ka see, et kogu päeva jooksul põhimõtteliselt süüa ei saa, sest meile eraldi toitu ette nähtud ei ole (alguses küll toodi mingeid võileibu, aga seal kehtib reegel, kes ees see mees, sest kõigile neid lihtsalt ei jätku). Samuti puhkepaus praktiliselt ei ole. Aga muidu mulle meeldib seal töötada runnerina, ehl olen lihtsalt abi, kes aitab laudu ette valmistada ja toitu lauda viia. Hea stressivaba töö, teed just seda, mida sulle öeldakse, ise eriti mõtlema ei pea. Niikaua kui sa kellelegi taldrikuga piki pead ei viruta kogemata või toitu kellelegi sülle ei kalla, on kõik tore. Aga ära väsitab ikkagi.
Eile pidin tööle minema Birminghami. No ok, kui te just nii hirmsasti palute. Kell 6 ülesse, 8.07 pidi rong minema. Siinkohal sain jälle ühe õppetunni võrra targemaks. Rongile pole alati peale kirjutatud kuhu ta läheb. Tuleb küsida! Sest mina seisen õige rongi kõrval ja ootasin, et millal see ära läheb ja minu rong tuleb. Kui see rong siis ära sõitis ja minu rongi aeg ka juba üle oli, küsisin, et millal see Birminghami rong siis läheb? öeldi mule, et just sõitis ära.... Oleks seal siis mingigi märk olnud sellest, et ta Birminghamis ka peatub. Üsna lootusetu tunne oli peab tunnistama. Õnneks läks juba järgmine rongi 15 minuti pärast. Ei pidanud uut piletit ka ostma ja lõpuks jäin tööle hiljaks ainult 25 minutit, mis ei olnud ka midagi hullu. Töökoht ise oli Birminghami muuseumi ja kunstigalerii kohvikus. Aga seal ei olnud väga tore töötada. Kokad ja 2 teenindajat olid püsivad töötajad, ülejäänud staff vahetub kogu aeg. Ja üsna nigel on sellisesse kohta minna, kus pooled inimesed on juba kaua töötanud ning teavad kuidas asjad käivad ja mismoodi süsteem toimib. Ja siis lähed sina, kes ei tea mitte midagi. Päris tüütu on kogu aeg küsida kuhu ma selle panen, kust ma seda saan, kuhu see asi käib???? Samuti on üsna närvesööv kui sa pead 3 asja samal ajal tegema ning vahepeal palub keegi sul veel väikse teene teha ning see neljas asi ka ära teha. Palgake endale rohkem töötajaid, kui teil töökätest puudu jääb! Koju sain õnneks ilma suuremate viperusteta. Välja arvatud see, et Inglismaal uputab kergelt ja rong pidi teist marsruuti pidi sõitma, aga mind see ei puudutanud.
Täna hommikul ärkasin valusa kurgu ja kinnise ninaga. Jõudis see student fever minuni ka siis. Aga mis seal ikka, kõik kiired abinõud kasutusse, sest see nädal mul haige olemiseks kohe kuidagi aega ei jätku. Tahtsin täna pesu pesta. Meil on siin selline süsteem, et sul on kaart, kuhu peale sa pead raha laadima ja siis selle kaardiga maksad pesu pesemise eest. Kaardi ostes on seal juba ühe pesu ja kuivatuse raha peal, seega võtsin oma musta pesu koti kaasa ja läksin pesuruumi, ostsin oma kaardi ja tahtsin pesema panna. Aga natuke haige ja väsinuna ma muidugi ei lugenud kogu kasutusjuhendid läbi. Nägin ainult seda kõige viimast osa, kus tuli kaart sisse panna ja nuppu vajutada. Nii ma siis tegin ja masin hakkas kenasti pesema, ainus probleem oli see, et ma ju eo pannud pesu sinna enne sisse... Jälle oli üsna lootusetu tunne. Mõtlesin siis, et laen ruttu uuestu raha peale kaardile ja saan ikkagi pesu täna ära pesta. Aga nagu ikka Inglismaal ei ole see midagi lihtsalt ja kiiret. Isegi selline asi võtab vähemalt 2 päeva aega. Seega pesu jäigi täna pesemata. Nüüd jooksen varsti oma esimesse päris loengusse ja pärast seda lähen õhtul jälle City staadionile tööle.
Mis seal muud kui sama hooga edasi.... vähemalt selle nädala lõpuni.