Ma tean, et see on juba mitmes postitus järjest, aga ehk elate üle mu lobapidamatuse. Pealegi pilt minu köögi olukorrast polnud just teab, mis pikk lugu. Pilt ise oli juba piisavalt informatiivne.
Millest ma seekord rääkida tahtsin on see, et ma sain aru, kui palju ma tegelikult enda kohta teada olen saanud selle 2 aastaga. Mida siis? Näiteks seda, et teenindavas sektoris töötamine pole kohe kindlasti minu jaoks. Ma võiks olla mõne väikse kohvipoe müüa või omaenda väikese poekese perenaine, aga ettekandja ja muud selle sarnased ametid... ma ei oska muud öelda, et need lihtsalt ei sobi mulle. Ma tunnen ennast ebamugavalt ja ilmselt pole ma ka kõige andekam selles ametis. Seega otsustasin, et sellel aastal töötan ainult ManCity mängudel, sest seal on enam-vähem okei. Elus on niigi palju asju, mida tuleb teha vastumeelselt, ei taha ennast piinata, sellega et sunnin end hambad ristis mingitel üritustel taldrikuid laiali vedama. Aga mis töö mulle siis meeldiks? Üha enam ja enam tunnen, et teadus on see, mis mind köidab. Seal on heas tasakaalus iseseisev nokitsemine ja tiimitöö ning suhtlemine. Pealegi, kujutage ette, milline austusväärne suhtlusringkond mul oleks! Seega mõlgutan ikka rohkem seda mõtet, et kuidagi (kuidas täpselt, seda ma veel ei tea) tuleb ennast Tartu ülikooli smuugeldada. Aga kuna ma ei taha siin enne õhtut hõiskama hakata, siis hetkel ma pikemaid plaane ei pea. Üks samm korraga.
Olen veel aru saanud, et olen pigem selline praktiline õppija ning mulle eksamid eriti ei istu. Selles mõttes olen oma kursusega väga rahul, sest meil on üsna suur kaal kursusetöödel ja esseedel ja praktikatel. Ma võin ju mingi asja endale pähe tuupida, eksamil selle kõik paberile panna, aga selline õppimine ei ole minu jaoks lõpptulemusena väga tulemuslik, sest tean, et pärast eksamit ma lihtsalt unustan suure osa. Hoopis teine asi on, kui ma saan asja rahulikult õppida, lugeda, kuulata õpetajat/lektorit ning pärast see materjal üheks tööks/esseeks kirjutada või siis teooria praktikasse rakendada. Nii jäävad asjad mulle palju paremini meelde.
Isegi minu riietumisstiil on selle ajaga natuke muutunud ja usun, et paremuse poole. Ning ma tean, milliste riiete kohta ma vaatan, et "ohh kui ilus!" aga mida ma suure tõenäosusega rohkem kui paar korda selga ei paneks. Seega oskan ma ennast tagasi hoida impulssostude tegemisest.
Täitsa tore on selliseid avastusi iseenda kohta teha. Annab natuke kindlama tunde, et ehk oskan selle põhjal edaspidi paremaid valikuid ja otsuseid teha. Päris aus olles on tunne, nagu hakkaks suureks saama, nagu hakkaks mõistus pähe tulema. :) lootust on.
Argisematest asjadest rääkides, eelmisel nädalal oli mul täpselt 1 loeng, mille sisu oli enam-vähem, et õppige ikka hästi tublisti ja nähke vaeva. Tunniplaani sain ka. Kolmapäevad on vabad ja enamasti on loengud pärastlõunal, 2-3st. Reedel 10st.
Esmaspäevast hakkab päris kool pihta, aga eks see esimene nädal on ikka selline natuke mula nädal veel, sissejuhatavad loengud ja muu selline.
Täna käisin "Blue Jasmine'i" vaatamas. Hea film oli, soovitan.
No comments:
Post a Comment