Lõpuks

Tere! Ma olen elus! Vabandan, et ma endast nii vähe elumärki olen andnud, aga viimase 2 nädala jooksul olen saanud internetti kasutada täpselt 2 korda umbes 5-10 minutit ning helistamine ja kõnede vastu võtmine maksab roppu raha.

Kiiresti väga põgus ülevaade

20. juunist kuni eilseni sõitsin ma koos 28 teise inimesega mööda Tansaania rahvusparke ning vaatasin silmad suured peas kõiki neid loomi, keda me muidu telekast vaatame. Alustuseks läksime Colledž of African Wildlife Managementi, kus peatusime 2 ööd. Meil olid seal mõned loengud ning saime natuke Mweka linna peal käia ning suveniire kokku ahnitseda. Siis sõitsime Arusha rahvusparki, kus olime ühe öö, sealt edasi Tarangire rahvusparki, sealt Lake Manyara rahvusparki, siis Ngorongoro looduskaitse alale kus käisime Ngorongoro kraatris. Viimane peatus oli Serengeti rahvuspargis, kus olime 3 päeva. Me nägime ära "suure 5" ehk elevandi, ninasarviku, lõvi, pühvli ja leopardi. Veel nägime gepardit, erinevaid gaselle, kaelkirjakuid, hüääne, šaakaleid ja põhimõtteliselt kõiki loomi, keda ette oskad kujutada.

Ma luban, et mingil hetkel teen pika ja põhjaliku postituse, aga hetkel pole selleks aega. Mul on märkmikusse väikseid tähelepanekuid tehtud, et olulisemad sündmused meelest ei läheks. Millal see postitus täpselt ilmub, ei oska lubada.

Hetkel olen Nairobis. Saatsime eile kõik lennuki peale ning mina, Vicky ja 2 õppejõudu jäime siia. Meiega liitusid veel 2 tüdrukut, 1 poiss, 1 doktorant ja 1 õppejõud. Täna hakkame Aberdare'i rahvuspargi poole sõitma, kus me jaotume 2 grupiks. 3 inimest ja 6 inimest, mina olen selles 6 inimega grupis, mis lõpuks jääb 4 inimesega grupiks, sest mõlemad õppejõud lähevad mingil hetkel ära. Pärast kahte nädalat telgis magamist ja igasuguseid erinevad ning huvitavaid variante wc-dest ning kuuma vee puudumist on see hotell nagu paradiis - voodi, veega wc, kuuma veega dušš, peale selle näeb see veel täitsa kena välja ka. Milline meie järgmine elupaik on, seda ei oska veel öelda, meile on räägitud midagi majast, aga eks see selgub täna õhtul. Loodame parimat.

Lõpetuseks mõned pildid

Meie liiklusvahend

Ahvilaivapuu, mille poolest Tarangire rahvuspark kuulus on

Kahjuks jäin iseenda lolluse tõttu pooltest oma piltidest ilma. Aga ma saan oma kursusekaaslaselt Ben'ilt tema pildid näpata kui me tagasi sõidame, seega pole väga hullu. Kodus saan teile pilte tervest reisist näidata.

Nonii, ütlen praegu tsau ja loodetavast saan varsti jälle kirjutada