Wales

Nonii, jõudsin lõpuks siiamaani, et saan teile oma nädalavahetusest natuke rääkida.
Reedel pärast viimast loengut kiirustasin koju, kus mul oli täpselt 20 minutit aega, et riided vahetada, süüa ja oma asjad kaasa haarata, et uuest ülikooli juurde joosta. Kerge hilinemisega jõudsin kohale. Meil oli 3 autot, mis topiti kotte ja inimesi täis, ning sõit Walesi poole algaski.
Kohale jõudsime umbes 2,5 tunniga, seega mitte ülemäära pikk sõit. Ööbimispaigaks oli meil väike bunkhouse, mis kuulub ühele teisele ronimisklubile, kes seda siis välja üürib. Maja ise oli täitsa normaalne, 2 naridega magamistuba (kokku 15 kohta) köök ja kaminaga nn elutuba. Aga kuna reede õhtul sinna jõudes oli maja külm ja terve õhtu pidi jopega istuma, siis ei tekkinud väga õdusat tunnet.
Esimesel õhtul ei toimunudki suurt midagi. Istuti, joodi õlut ja chilliti niisama. Kuna järgmisel päeval oli plaan 10st välja minna, siis läksime ka üsna varakult magama. Õnneks ei hakanud öösel külm ja uni oli ka täitsa hea.
Laupäeva hommikul ei olnud ilm just väga palju lubav. Tuuline ja tibutas vihma. Pooled meist (17 oli meid kokku) läksid tegema top roping-ut, ehk seda tavalist mägironimist, kus sa oled köiega turvatud. Teine pool, kaasa arvatud mina, läksid tegema boulderin-i. Bouldering on selline ronimine, kus sul ei ole ei köisi ega midagi muud. Seda tehakse madalate kaljurahnude peal. Meid (9 inimest) viidi kohale ja meile jäeti 1 auto, lihtsalt selleks, et kuskil vahepeal varjus olla, aga autojuhti meil ei olnud. Aga kuna selleks ajakas oli päris mõnusalt sadama hakanud ja puhus tuul vinge-vinge, siis ei tulnud meil ronimisest midagi välja. Mõtlesime siis, et lähme jalutame niisama natuke. Muidu oli tore jalutuskäik, sest Walesi loodus on tõesti väga ilus. Täpselt selline nagu ette kujutad ja pildi pealt näinud oled. Aga kuna ilm oli tõesti alla igasugust arvestust, siis umbes 20 minutiga olime kõik läbimärjad ja külmad. Auto juurde tagasi jõudes, selgus, et meil tuleb 3 tundi oodata, enne kui teised tagasi tulevad, sest kokku oli lepitud, et meile tullekase järgi kell 2. Tüdrukud lubati autosse ja poisid käisid vahetustega ühe vaba koha peal vihmavarjus. Mingil hetkel tuli aga keegi heale mõttele, et nüüd ronime kõik autosse! 9 inimest mahub 5 kohalisse autosse täitsa kenasti ära ja soojem oli ka. Nii me siis ootasime kuni lõpuks meile järgi tuldi. Majja tagasi jõudes olid kõik väga märjad ja külmunud. Seega tehti kohe kaminasse tuli ja hakati riideid ning jalanõusid kuivatama. Aga mina olin oma saabastega väga õnnelik, sest ma olin vist ainus, kelle jalad soojad ja kuivad olid :) Igatahes järgmised paar tundi ürtitati sooja saada ja koguti ennast. Õhtu poole saadeti usaldusisikud nimekirjadega poodi jookide järgi ja pärast seda otsustati minna korra pubisse ja siis käia läbi mõnest take away-st, et süüa tuua. Mina ja Charlotte aga ei viitsinud kaasa minna, me andsime lihtsalt enda tellimuse sisse ja jäime koju, sest õues ladistas vihma ja toas oli juba hea soe. Aga nagu korralikud koduperenaised, hakkasime kõigepealt koristama, sest terve tuba oli tühje õllepurke ja igasugust muud träni täis. Koristatud, nautisime natuke vaikust ja rahu kuni teised tagasi tulid ja sai sööma hakata. Õhtu möödus meeldivalt ja nüüd oli juba päris hea kodune olla.
Pühapäeval oli ilm juba tunduvalt parem, vahepeal natuke tibutas, aga pärast tuli isegi päike välja. Osad läksid jälle top roping-ut tegema ja mina koos teise osaga läksin uuesti bouldering-i üritama. Seekord läks õnneks ja saime päris palju ronida. Mulle hakkas see täitsa meeldima. Üleüldse hakkas mulle väljas ronimine rohkem meeldima kui sees seinade peal pusimine.
Kui kõhud tühjaks läksid, otsustasime lõunat sööma minna ja pärast seda suundusime teiste juurde, et ka natuke top ropingut teha. Mina ronisisn ka ühe korra, rohkem ei jõudnud, sest hakkas pimedaks minema ning me hakkasime ennast tagasi sättima. Aga mulle meeldis!
Enne koju tulekut käisime veel pubist läbi, et kõik koos ühte pinti nautida. Teised tahtsid veel take awayst läbi käia. Meie Charlotte'ga ei tahtnud süüa võtta, sest lõunasöök oli päris tõhus ja kõht ei olnud nagu tühi ka. Aga lõpuks sõime ikkagi endal kõhud punni, sest kõigil jäi midagi üle, mis meile anti :D Kes ütles, et tasuta lõunaid pole olemas.
Kella 10 ajal jõudsin lõpuks koju. Õnnelik aga väsinud.

Esmaspäeval hakkasin kohe uue hooga pihta. Kella 9-ks loengusse ja õhtul oli eestlaste võileiva söömise pidu. Nagu Eesti pidude puhul ikka, alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Natuke võib selles vist mind ka süüdistada, sest ma õpetasin neile ühe vahva mängu - Bussijuht. Kui võileivad otsas olid, läksime Baa Bar-i tantsima. Väga vinge oli! Magama sai küll veidi liiga hilja, aga nagu issi ütleb: "teil noortel inimestel polegi magada vaja."