Niisiis tõusin oma "karjääri" järgmisele pulgale.
Tegelikult ei ole see üldse nii uhke ja kehtib ainult Manchester City staadionil. Aga lugu on nii, et boardroom (restoran) kus me töötame funktsioneerib järgmiselt. Kõigepealt on ChefD (neis on terve restorani peale mitmed), kelle hallata on mingi kindel arv laudu. Tema peab võtma klientidelt tellimused, käima ja nendega suhtlema, tegema kindlaks, et neil on kõik hästi, tutvustama menüüd jne. Igal ChefD-l on Commi, ked vastutab selle eest, et toit jõuaks võimalikult kiiresti lauda ja iga klient saaks just selle toidu, mille ta tellis. Kolmandaks on Runner-id, kes lihtsalt aitavad Commidel taldrikuid lauda viia või ära koristada, kui neile öeldakse. Nemad ei pea mõtlema, neil ütleb Commi, et võtad lamba paremasse kätte ja kala vasakusse ning annad need inimestele positsioonil 3 ja 4. Mina olen siiamaani alati olnud Runner ja sellega väga rahul. Eile aga öeldi mulle Prauh! Helina, sa oled täna Sandri Commi... Kõigepealt ma sain nende peale natuke kurjaks, siis ma läksin natuke paanikasse ja hakkasin närveldama. Kuidas ma kõigi nende laudadega hakkama saan ja õige taldriku õige inimese ette panen??? Plus kogu see tellimuslehtedega jahmerdamine? Oioioi. Õnneks kõik rahustasid mind ja ütlesid, et see pole palju raskem kui Runner olemine. No ja ega mul midagi muud nagunii üle ei jäänud kui hakkama saada.
Tegelikult ei olnudki asi üldse hull. See tõesti ei ole palju raskem kui Runner olemine. Õnneks oli eilne õhtu ka üsna rahulik, kuigi mitmed inimesed jäid hiljaks ja seega läks vahepeal natuke kiireks. Lõppkokkuvõttes läks kõik kenasti ja oligi hea, et sai kolmapäeval rahulikumates oludes harjutada, sest laupäeval on kindlasti rohkem inimesi ja kiirem.
No comments:
Post a Comment