Teater

Reedel käisin esimest korda Inglismaal teatris. Meil on siin üks teater, mis müüb õpilastele pileteid 5 naelaga, mis on minu meelest väga hea hind teatripileti eest. Otsustasime eestlastega, et oleme siis vahelduseks kultuursed. Enne etendust esines veel tasuta stand-up koomik ja sai veini osta ja niisama juttu ajada.
Teater ise on ühes vanas ilusas majas, aga meie üllatuseks ei olnud seal sellist klassikalist teatrisaali, nagu harjunud oleme, vaid keset suurt saali (kus oli veel baar ja kohvikuid ja mingeid muid putkasid) oli püsti pandud võrdlemisi inetu metall konstruktsiooniga "teatrisaal". See oligi lihtsalt selline ümmargune karp. Lava oli põrandaga samal tasapinnal ning publik 360 kraadi ümber lava. Saal oli üsna väike ja meie, kes me viimases reas istusime... noh natuke nagu saunalaval istumise tunne oli :D Istmed olid küll pehmed, aga päris õige asi nagu ei olnud ikka. Minul kleidiga oli natuke naljakas sinna ronida, pean tunnistama. Aga see selleks, huvitav igatahes.
Etendus ise oli.... ausaltöeldes keegi meis ei osanud sellele erilist hinnangut anda. Etenduse nimi tõlgituna oli Maanaine. Kuna ma ei olnud enne üldse süvenenud, millest see räägib, oli esialgu päris suur üllatus kui kogu tegevus toimus umbes 18. sajandis. Meile jäi mulje, et ka tekst oli suhteliselt muutmata kujul, kuna sõnavara oli kohati väga võõras. Samuti oli juttu väga palju ja vahepeal ei saanud tekstist suurt midagi aru, sest nad rääkisid lihtsalt üli kiiresti. Aktsente neil ei olnud (mida ma ka tegelikult arvasin), räägiti nn akadeemilist keelt. Kuna tegemist oli komöödiaga (mitte Shakespeare, et peaks hirmsasti süvenema) ei läinud kohatise teksti mõistmise raskute pärast siiski suurt midagi kaduma. Lõpp oli õnnelik nagu ikka.
Iseenesest täitsa tore. Järgmine kord peaks lihtsalt etenduse valikule vist rohkem rõhku pöörama (tegelikult ei olnud ka muud publikut väga palju...)