Monday, October 22, 2012

Inglismaa ülikoolisüsteem

Ma pean vist natuke selgitustööd tegema. Nimelt arvavad vist enamik mu tuttavaid, et ma koolis peaaegu ei käigi, sest üsna tihti kui mult küsitakse, kas kool juba läbi, vastan, et mul oli täna vaba päev või ainult paar loengut või hakkab kool alles kella 2st päeval. Aga ärge nüüd veel kadedusest hambaid krigistama hakake, et ma saan paberi niisama lihtalt kätte. Inglismaa ülikoolisüsteem on lihtsalt veidi teistsugune kui Eestis.
Siinne süsteem toimib rohkem iseseisval tööl. Loenguid ongi vähe. Minul näiteks on nädalas 5 tunni ajalist loengut, kaks praktikat (2 ja 3 tundi) ning üks tunniajane tutorial (midagi loengu sarnast, aga väikese grupiga ja rohkem üks ühele isikliku tuutoriga). Esmaspäevad ja neljapäevad on vabad. Seega tundub esmapilgul üsna väike koormus eks. Tegelikult ei ole asi nii roosiline. Meil on koolis ütlus, et ühe tunnise loengu kohta tuleks teha 2-3 tundi iseseisvat õppimist, ehk, loengutes antakse meile kätte materjal ja seletatakse põhi asjad lahti. Ülejäänud töö peame ise ära tegema. See tähendab, et iga loengu kohta tulebki enam-vähem 2-3 tundi iseseisvat õppimist, sest pärast loengut tuleb õppejõu powerpoint uuesti üle vaadata ja enda tehtud märkmeid täiendada, kui vaja õpikust/raamatust juurde lugeda, otsida teemakohaseid artikleid. Sest loengu materjalide juurde tuleb teha background (tausta) lugemist. Mida on teised teadlased selle teema kohta kirjutanud ja avastanud jne. Peale selle tuleb pärast iga praktikat teha raport, kus kirjutad üles kogu protsessi, teed praktika käigus kogutud andmetest analüüsi (tabelid, graafikud ja sõnaline lahtiseletus) ning lõpuks arutad, miks tulemused olid just sellised nagu nad parasjagu olid. Hetkel ongi mul käsil 3 nädalase praktika üleskirjutamine. Ja ega seegi just paari tunni töö pole, sest täna näiteks kammisin kõigepealt pool päeva Internetti läbi ja otsisin materjale, mis toetaksid/tooksid näiteid ja annaksid taustainfot selle teema kohta. Päeva lõpuks tundub, et polegi nagu suurt midagi tehtud, paar lehekülge kirjutatud ja mõned artiklid otsitud. See research ongi kogu asja juures kõige aeganõudvam osa ja andmete analüüs ei ole ka just mu lemmik. Praktikad ise on lahedad kui neid ainult ei peaks üles kirjutama, aga praktikate porfolio annab enamike ainete lõpuhindest 40-50%.
Ka ei ole mul vahepeal eksameid (vähemalt see aasta mitte) kõik eksamid on kevadel, aga just need samad praktikate raportid on need, mida tuleb koguaeg järjest teha + mõnikord veel mõned esseed jooksvalt.
Peale kõige muu oleks muidugi ka väga tore kui me loeksime enda erialaga seotud kirjandust vabal ajal. Ehk siis öökapiraamatud ei ole mitte krimkad ega armastusromaanid, vaid räägivad loomade käitumismustritest, ökoloogiast ja keskonna kaitsest jne.
Kui ma eelmisel aastal igavlesin ja ei osanud oma ajaga midagi peale hakata, siis see aasta kipub teda nagu väheseks jääma. Nüüd ma saan aru, et tulin tõesti teadlaseks õppima.

1 comment:

  1. ma lõpetasin just ühe väga hea raamatu lugemise: http://www.amazon.co.uk/Field-Science-Nature-Michael-Canfield/dp/0674057570
    tuli meelde, kui rääkisid praktika raportitest. räägib 12 loodusteadlase harjumustest ja süsteemidest oma märkmete hoidmisel ja organiseerimisel. minu arust oli väga huvitav, aga sinul oleks ilmselt kõvasti rohkem äratundmisrõõmu. soovitan :)

    ReplyDelete