Saigi talv ja vaheaeg selleks korraks läbi jälle. Natuke kahju on, need 3 nädalat läksid sama kiiresti kui silmapilgutus. Natuke on kahju ka, et ma neid produktiivsemalt ei kasutanud, suurem osa ajast sai lihtsalt kodus oldud ja puhatud. Aga kõik pühad ja peod said peetud, sõbrad üle vaadatud, ratsutatud. Kodus läksid päevad kuidagi hirmus ruttu: tõusid, natuke said midagi teha ja juba oligi õhtu käes. Tuleb vist õppida aega (just vaba aega) paremini kasutama, et ta nii kähku sõrmede vahelt ära ei voolaks nagu liiv.
Tagasi tulin ikka jälle Oslo kaudu, kuid seekord pidin ootama ainult paar tundi kahe lennu vahel, mis tundub nagu suts ja valmis, võrreldes koju minekuga. Siiski, ärkasin kell 5 hommikul, et teekonda alustada ja Manchesteri koju jõudsin kella 4.30 ajal (Eesti aja järgi 6.30). Buss sõitis lennujaamast kodule kõige lähemasse peatusesse tund aega. Natuke veel ja mu bussireis oleks sama pikk olnud, kui ühe otsa lennureis. Lumisest ja -5 kraadist saabusin +9 kraadisesse aastaaega, millele nime anda ei oska. Midagi, mis on sügise ja kevade vahel.
Olemine on praegu 10 palli süsteemis.... no ütleme 3. Bussis pidin ikka hoolega aknast välja jõllitama ja paar korda huulde hammustama. Ei teagi, mis viga on. Kas hirmutab mind see hunnik tööd, millega tuleb nüüd silmitsi seista või on lihtsalt väike kaamos peal või hoopiski vana hea enesehaletsus. (Luban, et hakka siin hädaldama ja kurtma. Kes seda ikka kuulata viitsib ja ausalt öeldes ajab iseennast ka kurjaks kui see pisike tegelane vigisema hakkab. Aga vahest on lihtsalt nii hea ja mugav leida kõikvõimalikke vabandusi, miks ei saa. Ja kuulutada tervele maailmale kui raske elu mul on. Siis tuleb jälle kaine mõistus ja äsab egole vastu kukalt. Ega keegi mind relva ähvardusel kooli minema ei sundinud, ise ikka tahtsin tulla ju.) Mis iganes see ka siis ei oleks, kaua mul aega põdeda ei ole. Ma arvan, et umbes-täpselt tänane õhtu ja siis tuleb siht silme ette seada, mõistus teravaks teritada ja sellest kuhjast ennast läbi närima hakata. See nädal eriti loenguid ei ole, seega on aega järje peale jõuda.
No comments:
Post a Comment