Ongi käes see uus aasta. Pean tunnistama, et ei ole mingit erilist tunnet. Mul, nagu ka ilmselt paljudel teistel, käib aja arvestamine tegelikult rohkem kooliaasta järgi, uus aasta tuleb sügisel kui tuleb uuesti sammud kooli seada. Kalendriaasta vahetus... see on nagu rohkem hea ettekääne, et natuke kärtsu ja mürtsu teha. Aga uus aastanumber ikkagi. 2013 ei ole küll nagu nii suupärane, eriti inglise keeles, kui 2012, aga no mis seal ikka. Eelmine aasta oli... no pool sellest oli veel üsna raske, aga teine pool oli päris tore juba. Suvi oleks võinud väheke tegusam olla, aga see-eest loodan, et see suvi tuleb hoogne. 2012 said tegelikult päris mitmed positiivsed ja toredad asjad alguse, nüüd jääb vaid loota, et uuel aastal need positiivses suunas ka kõik edasi veerevad. Vist ei jäänud midagi hinge ka kriipima, kõik sai lahendatud.
Uusaasta lubadused? Vist ei ole põhjust neid anda. Kõik, millega juba alustatud jätkub edasi ja loomulikult üritan teha nii hästi kui suudan. Praegusel hetkel ei tea ka, et peaks mõne suure muutuse ette võtma, ei suitseta (et anda lubadus see maha jätta), kaalust ka nagu pole vaja hirmsasti alla võtta, kooliga ei ole ka nagu väga midagi ette vaja võtta. Ei oska kohe ühtegi lubadust anda, ei tea, kas see on hea või halb. Aga kõik, kes neid andnud on, soovin jõudu ja sihikindlust, et neist kinni pidada.
Aga natuke teisel teemal. 1. jaanuaril Heleriniga uusaastapidustustelt rongiga koju sõites nägime, et vist on uus piletikontrolör. Polnud kumbki meist seda noormeest enne näinud. Ja mida rohkem me teda jälgisime, seda enam me veendusime, et ta vist tõesti on uus. Oli üks naine koos 3 lapsega. Tahtis osta siis pileteid Tartusse, aga ühelgi lastest ei juhtunud õpilaspiletit kaasas olema. Ja see uus tüüp ei teinudki lastele sooduspileteid! Vaene ema pidi 4 täis piletit ostma, kuigi lapsed olid ilmselgelt kooliealised, 4-5 klass ma pakuks. Siis oli üks meesterahvas, kellel oli enne juba sooduspilet ära ostetud. Kontrolör tahis siis soodustust tõendavat dokumenti ka näha. Mehel oli invaliidsuspass. Too piletitüüp uuris ja puuris seda ja ütles siis, et vabandage, aga sellega soodustust ei saa, ainult vanaduspensioniga saab soodukat. Ja see mees pidi juurde maksma. Kas invaliidsuspensioniga tõesti ei saa soodustust?! Ja kas sa siis ei või teha lastele sooduspiletit kui nad ilmselgelt on kooliealised lapsed?! Meie olime igatahes nördinud. Liigne agarus on ogarus! Isegi kui sa oled alles uus. Natuke inimlikkust võiks ka ikkagi olla.
No comments:
Post a Comment