Ehk siis järgmine tase saavutatud. Täieõiguslik sinise vöö omanik. Aga miks selline pealkiri? Sest ma tegingi oma gradingut 2 korda. Mitte, et ma esimese korra läbi oleks kukkunud. Lihtsalt minu paariline tegi seda teisipäeval, kuna ta läks neljapäeval juba vaheajaks koju (Saksamaale). Ja siis ma tegin seda koos temaga. Aga kuna ma tahtsin neljapäeval ka ikkagi trenni minna, siis ma tegingi seda uuesti.
Pean tunnistama, et ma kartsin palju hullemat. Teisipäeval ei olnud sugugi väga raske, mõnikord on tavaline trenn palju raskem. Aga samas teisipäeval ei olnud ka ametlik gradingu päev, seega ma arvasin, et selle pärast ei olnud see ka väga raske. Aga neljapäeval oli päris grading koos Chris-iga. Seega ma arvasin, et see tuleb raske, ikka selline, et tuleb hambad ristis pingutada. Aga ei olnudki üldse nii! Ma isegi natuke pettusin. Olin valmis poole raskemaks eneseületuseks. Aga noh, seekord siis nii. Diplomi sain kohe kätte, aga vöö, nagu ikka, tuleb pärast vaheaega.
Ja nagu ikka. Kui diplomite kätteandmine oli ja nimesid ette kutsuti siis minu perekonnanime hääldamisega ei tulnud nad kuidagi toime "Pa..par...I have no idea how to say it!" :)
Teisipäeval käisime loomaaias ka. Jäin täitsa rahule, sest meie looma valik (giant otter (saarmas)) oli vägagi õnnestunud. Saime ilusti käitumise kohta andmeid koguda. Meil läks õnneks, sest mõlemal korral (salvestasime käitumist kahe 30 minutilise intervallina) söödeti neid just enne kui me tööle asususime, seega olid loomad kenasti oma urust väljas ja sulistasid vees ning kalpsasid, mitte väga graatiliselt, kohe meie nina all. Mul tekkis lausa sümpaatia nende vastu.
Ilm oli küll üsna külm ja vahepeal tibutas vihmagi, aga õnneks olin vammuseid piisavalt selga pannud ja vahepeal käisime kohvikus soojas. Natuke jalutasime niisama loomaaias ka ringi, aga kuna ilm oli juba eelmainitult natuke nutune, siis tundus, et loomad eelistasid ka kuskil mõnusamas pesas tukkuda.
 |
| Selliseid tegelasi vaatasime |
No comments:
Post a Comment