Ma ikka pean jagama oma viimase aja meelelahutust teiega. Nimelt hakkas mu õlipudel tühjaks saama ja ostsin uue. Vana panin tagurpidi, et ikka kõik õli kenasti kätte saaks, aga uut pole veel lahti teinud. Ja ilmselgelt ei julge Kaarel nüüd õli võtta, sest kui ta kasutaks vana pudeli lõpu ära siis oleks ju ilmselge, et ta minu õli pidevalt rotib ja samal põhjusel ei saa ta ka uut pudelit avada. Selle tulemus on muidugi juba näha, sest ta on ükspäev oma panniga omletti teinud, kuid paraku oli see õli puudumise tõttu veidike põhja kõrbenud. Mina kui vana õelusekott muidugi itsitan omaette ja pean plaani, et teeks eksperimendi, ei tee uut pudelit lahti ja vaataks kui kaua läheb, enne kui ta lõpuks ise endale õli ostab. Eks ma hoian teid kursis.
Uuest elanikust nii palju, et nime pole ma ka pärast kahte küsimist suutnud meelde jätta. Väga piinlik, aga need võõrad nimed lihtsalt tuhisevad ühest kõrvast sisse, põrkavad paar korda vastu kumisevat koljut ja siis sama hooga jälle teisest kõrvast välja. Eriti piinlikuks teeb asja see, et tema minu nime teab. Muidu tundub korralik poiss, pole veel nõusid vedelema jätnud ega midagi. Kui mõned asjad köögikapis ja külmkapis välja jätte, siis ega eriti teisi märke tema siinolekust väga olegi. Pärit on ta Türgist. Ja nimelt ütlesin ma seda niipidi, mitte et ta on türklane, sest türklane kõlab nagu sõimusõna ja eks ta seda vist mingil määral olegi. Õnneks ei ole tema "tüüpilise türklase" tundemärke ilmutanud.
No comments:
Post a Comment