Nädalake on möödas. Kiiresti läks teine, sest oli see ju ühe päeva võrra lühem kui muidu. Teisipäeva ja kolmapäeva hommikul tegelesin oma puudutud loengute materjaliga. Sain üle vaadatud, kuigi ühe loengu konspekti tegin 3 tundi... Need on need Huw loengud!
Neljapäeval oli selline tore lugu, et mina läksin nagu kord ja kohus kella 2ks loengusse. Aga siis tuli välja, et meil polnudki see nädal loengut, sest reedel oli meil field trip ja sellega seoses jäi loeng ära. Nii saigi mu koolis käik kähku läbi. Ülejäänud päev oli nagu puhkepäev. Meisterdasin endale rebase-kõrvarõngad. Nii hea oli jälle midagi meisterdada, pole seda juba ammu teinud. Ja siis pikutasin ja lugesin Eestist kaasa toodud ajakirja. Õhtuks olin aga nii väsinud, et otsustasin isegi trenni minemata jätta. Ei teagi, mis selle väsimuse põhjus oli. Läksin juba 10 ajal magama.
Reedel oli meil siis field trip Trentham Monkey Forest'isse. Pooleteise tunni sõidu kaugusel Manchesterist. See on 60 aakri suurune aiaga piiratud ala, kus elavad vabalt makaagid. Neid saab minna vaatama ja uurida siis kuidas nad seal vabalt toimetavad. Meie proovisime erinevaid tehnikaid, kuidas nende ahvide käitumise kohta andmeid koguda. Päris huvitav oli. Samas (nagu meile loenguteski on öeldud) on loomadega tegeledes üsna palju sellist lihtsalt istumist ja ootamist, sest loomad tegutsevad ikka nii nagu ise tahavad ja selle pärast nad rohkem ei tegutse, et sina oma pliiatsi ja vihikuga nende käitumist salvestad ja loodad midagi huvitavat näha. Korralik uurimus on väga aega nõudev ettevõtmine. Tagasi sõites pidime 3 poissi peaaegu maha unustama. Olimegi juba ära sõitnud, kui vaesed mahajäetud helistasid, et nad tahaks ka ikka koju tagasi saada. Õnneks ei olnud me kaugel ja saime tagasi pöörata ning nemad ka ikka bussi peale võtta. Reede õhtust tingituna oli ka üsna suur ummik pidevalt. Venisime nagu tigu. Aga kohale ikka jõudsime.
Täna oli vaja poes käia, sest nälg hakkas majja tulema vaikselt. Sai head ja paremat ostetud, natukeseks nüüd ehk jälle jätkub. Käisin linnas ka ja ostsin endale maailma ilusa termostassi. Kuna mu loengud on enamikus pärastlõunal, siis see on täpselt mu kohvijoomise ajal. Kui muidu pean alati kiirutama ja oma keele ära kõrvetama siis nüüd saan kohvi rahulikult termosega loengusse kaasa võtta ja mõnuga luristada.
Käisin täna Interneti teel teatris ka. Postimees tegi nimelt Peeter Oja monoetendusest "Nüüd tõesti aitab jamast" otseülekande. Nii head võimalust ei saanud käest lasta, ostsin ilusti pileti, sest ilma ju teatrisse ei saa, ning vaatasin täna etendust. Pean ütlema, et väga hea oli. Kõvasti nalja poliitikute ja üleüldse Eesti kohta, ka Oja enda kohta. Aga minu meelest polnud see üle pingutatud ja isegi mitte õel, kuigi kohati päris terav. Naerda sai päris korralikult.
Homme üritan õppimisega tegeleda. Järgmine nädal tõotab tulla päris tihe. Aga eks sellest siis järgmine kord.
 |
| Minu uus kollane ja lilleline termos! |
Ning natuke head kuulamist, mida ma viimase paari päeva jooksul lugematu arv kordi kuulanud olen. Peaaegu nagu minust :)
No comments:
Post a Comment